http://www.hookseurope.com/brands/jh-collection/?page=3



Vaadake kui ilusad, I want everything! Välja arvatud need läikivad kindad, need ei ole minu maitsele. Aga kõik ülejäänud on niiiiiiii ilus, miks mul raha ei ole üldseee. Ma mõtlesin, et lisan siia mõned pildid ka, et mis kõige ilusamad asjad on minu meelest aga kõik on nii ilusad, et ma ei suuda isegi valida.

Kõik vist juba teavad aga ma ostsin Campari ära, jeeeeee! :D

See oli väga välkotsus, naljakas mõelda isegi. Esmaspäeval pani Sandra mulle niisama lobisemise käigus selle mõtte pähe ja kolmapäeval oli hobune juba sisuliselt ostetud. Nii vinge!
Esmaspäeval käisin ka vist üle aasta aja Rintsu ratsastuse trennis. Väga mõnus oli, kahju, et rohkem aega ja raha ei ole. Ma pean muidugi siinkohal mainima, et Rintsuga on see väga hea asi, et ta mainib ratsastuse vigu alati ka hüppetrennis ja enamus aega see aitab väga palju. Rintsu mainib midagi, ma pärast püüan sellele keskenduda ja näe ongi palju parem. Aga eks aeg-ajalt on ikka hea ikka päris ratsastust ka võtta. Tegelesime sammuga kuna see on kõige probleemsem käik hetkel. Oli väga mõnus lõpus, põhilised vead olid, et adjasin teda liiga palju edasi kogu aeg ja ei olnud käega piisavalt konkreetne (nii võttes kui järgi andes siis). Ja üleüldse ratse venib veits pikaks ja käed on liiga üleval ja ees. A ja sealjuures veel liiga laiali ka.
Mulle üldse tundub, et käed on ikka üks keerulisemaid osasid ratsutamise juures. Samas nagu ei tohikski nendega eriti midagi teha minu ratsutamiseloogika järgi. Kuskilt lugesin head quote´i, et kui sa suudad hobuse seljas mitte midagi teha, siis sa teed juba väga palju. Mis on ju tegelt väga tõsi ja see mittemidagi tegemine on tihti kõige raskem osa, sest noh, keha tahab oma elu elada seal seljas.
Traavis siis tegelesime peamiselt kätega, Campu oli väga mõnus.
Galopis tegime jalavahetusi! Hurraa. Rintsu pani latid ja siis proovisin ja ennäeimet vahetaski. Peaaegu kõik korrad! Paar korda tulin siis lati kõrvalt ka ja ikka vahetas! Ma olin nii amazed, ma kogu aeg lootsin, et ta ikka on võimeline neid vahetama ja see täiega andis mulle innustust juurde, et küll ta ka jalgu vahetama hakkab.
Ükspäev nüüd tegin ise ka ja ta jälle vahetas jalgu, ennäe imet. Ainult 1 korra jäi risti ja selle sain ka ära parandatud. Nii tore!
Hüppamise koha pealt on ta ka tubli, teisipäeval tegime mingit üsna rasket harjutust. Ma ei viitsi seda lahti kirjutada, sest te ei saa nagunii midagi aru aga tegelt oli lahe ja Campu oli äärmiselt tubli. Paar kuud tagasi ma ei oleks küll arvanud, et suudaks selle Campuga talutavalt ära teha.
Neljapäeval hüppetrennis natuke vedas ja seega ei toiminud nii hästi. Tubli oli ikka ja midagi hullu ei olnud. Pärast sain ise ka aru, et jäin vist liiga palju ratset võtma soojenduses, ta hakkab alati siis vedama, kui olen ise liiga palju ratset võtnud.
Praegu olen südameasjaks endal võtnud, et ma sõidaks vähem käega! Ma ei kannata, kui inimesed sõidavad hobuseid eest taha ja veel vähem kannatan ma seda kui ma leian ise ennast seda tegemast. Vähem kätt, rohkem jalga (ja istakut :D)!

Ja ennäe imet juba kirjutangi jälle. :D

Tuli meelde, et ma unustasin rääkida kuidas Campari on kas a) riiukukk või b) lihtsalt hale. Nimelt on on ta juba kaua olnud suurema karjaga koos (no seal keskmiselt mingi 4-5 hobust olnud). Ja no ikka on aeg-ajalt tal kuskilt katki olnud aga ma lootsin, et ehk nad ikka klaarivad oma asjad ära ja siis lõpeb see kraaklemine ära kuna hobusel ju tore suurema karjamaa peal olla ja sõpsudega tsillida. Aga no EI.

Ükspäev tulen mina talli ja mida ma näen - tallitekk on mingi 15st kohast katki hammustatud. Algul oli täiega hämming, sest õuekas tundus esialgsel vaatlusel korras. Lähemalt vaadates sain aga aru, et tegelt on seal ka näha, et on hammustatud lihtsalt materjal õnneks nii tugev olnud, et ei ole läbi hammustanud (no tegelt 2 minimini auku oli, mis ajast mind närvi sest ma ostsin selle teki mingi paar päeva enne seda :D aga vähemalt tean, et hea tekk). Pärast tuli välja, et uus heinarull oli pandud ju nad olid seal kakelnud siis. Peale selle oli tal suht suur haav kaela peal (no mitte, et õmblema peaks aga suht suur ikkagi) ja ka näos.
Ma ise pole näinud mis neil seal toimub, teised räägivad, et Campari käib ise tüli norimas ja siis saab kolakat - sel juhul on ta ju eriti loll :D
Igaljuhul olin sunnitud ta lõbusa elu katkestama ja nüüd käib Ottoga koos koplis.

Peale selle oli eile ülitore hüppetrenn kus madalam parkuur oli nii hea, et polegi vist olnudki temaga ühtegi nii head parkuuri. No nii hästi toimis ja ei vajunud kuskile ja ülimõnus. Kõrgemas pidin tempot vähe tõstma siis enam nii ideaalne (no see on vast liialdus :D) ei olnud, aga täitsa hea ikkagi.
Ratsastuses on ikka veel väga mõnna. :)

Pole ammuammu kirjutanud.

Ma päris täpselt ei mäletagi enam mis vahepeal toimunud on.
Suve lõpuks korraldasin mingit ilmget jama kogu aeg ja hüppamine ei tulnud just kõige paremini välja, kõige tipuks sain hooaja viimasel võitlusel mingi tuhat karistuspunkti.

Mingi aeg peale seda hakkas aga jälle nagu paremuse poole minema.
Vahepeal oli suursündmus kus Campari käis Horse Showl võistlemas Urvega ja oli seal täitsa tubli, ei jäänud väravasse värisema.

Peale seda lasin tal veits hüppamisest puhata ja hakkasin ka rohkem keskenduma ratsatuses, et ma veelgi pehmema käega sõidaks ja rohkem edasi. Nüüd on juba tunda, et on ratsastusest tõesti paremaks läinud ja hüppamine on ka viimasel ajal väga hästi läinud.

Laupäeval oli Jüris treeningvõistlus ja see läks väga hästi. Enne võistlust tõin ta karjamaalt ära ja tahtsin ta üleni mudased jalad õues ära pesta mille peale ta rämedalt streikis ja viskas mul seal lausa mõned küünlad + tõmbas korra lahti ka veel. Mina muidugi alla ei andnud, tõmbasin nööri ümber nina ja mõtlesin, et jäägu kas või võistlemata need jalad saavad pestud. Mingi hetk ta siis lihtsalt leebus ja lasi täiesti savilt pesta, no on ikka elukas. Viimasel ajal ta üldse veits tropp selliste asjadega, talli vahel tahtsin talle lillat lasta kaela peale ükspäev, Campari pidi ära surema selle peale no aga jällegi ega ma alla ei andnud, lasin niikaua kuni normaalselt seisis. Enne võistlusi tahtsin ka ühe ebaühtlase salgu lakast ära lõigata ja ta ehmatas kääride hääle peale, no mida.
Soojenduses läks väga hästi, hüppas ilusti ja no viimane soojenduse hüppa oli nii perf, et polegi nii head hüpet enne olnud vist. Aga no kui parkuuri sõitma läksin siis ikkagi oli tunda, et pole nii hea galopp. Ma ei saa aru miks, sest soojenduses oli ta jumalast hea. Aga kui päris sõitmiseks läks oli kohe tunda, et veidi krampis ja päris nii hästi ei jookse. Toimis aga ikkagi hästi ja ise suutsin ka mitte suuri vigu teha ja tuli puhas sõit, jee :) Seal oli ka 2 mitte päris-ideealset vahet mis mul hästi välja tulid, selle üle oli ka hea meel.

Praeguseks siis kõik, ehk suudan järgmise postituse väiksema vahega kirjutada. :D

Pühapäeval käisime siis Perilas, hästi tore päev oli.

Tõusin kell VIIS. Arvestasin siis tund aega Campu peale panekuks aga ta oli nii tubli, et tuli mingi kümnega, ma olin kohe nii uhke ta üle. Uhke olin ka isa üle, kes suutis ilusti tagant puu kinni panna ilma, et Campu närvi oleks läinud ja tegi seda üleüldsegi nii, et mina veel ei öelnudki, et pane :D Niiet minek läks edukalt.

1. sõit oli mõnus, kõik meeldis ainult, et jah tegin ühe debiilse vea ja ajas maha ka. Eriti taun olin seeõttu, et täpselt sama viga tegin ma ka soojenduses. Et siis nagu 2 korda ühe reha otsa eks. Seisnes see siis selles, et lähenen mina tõkkele ja vaatan - näe jääb kaugeks, sõidan juurde. Kui tõkkeni on jäänud umbes 2 sammu vaatan et okou, vist jääb ikka liiiiiga kaugeks, parem siis tõmban ikka ühe sammu alla... Ja no ilmselgelt sealt head nahka ei tule :D Aga muidu jäin selle sõiduga väga rahule.

2. sõit oli ka täitsa okei, seal tuli esimese osa viimane maha, jäi vähe kaugeks ja läks lamedaks, ikka juhtub.

Kuna kahe sõidu vahel oli 2 parkuuri sai seal tsillida ja võistlusi vaadata, mis oli tore, samuti põles mu nägu päris korralikult ära, niiet ma olen siiamaani nagu vähk näost.

Tagasitulles siis olin juba valmis jauramiseks. Hakkasin siis panema ja ta keeldus üldse tagumiste jalgadega rambile astumast. Venitas ja venitas ja ajas seal oma sõrgasid vastu. Ma olin mingi ok - nüüd ta ei tule vapsee. Siis tegin seal oma asja edasi ja siis üks hetk jalutas sisse ja jäi seisma ja isa pani tagant puu kinni ja oligi ok (tavaliselt ta jookseb 200 korda sisse-välja). Ja see võttis mingi 5 min, see oli nii tore lihtsalt. :D Ma hullult loodan, et ka edaspidi nii edukalt läheb.

Vahepeal on jälle põnevaid asju juhtunud, peamine muidugi Kärdla ratsupäevad :D
Saime mindud ja saime tuldud ja Campari ei lammutanud praami maha niiet lõpp hea kõik hea. Tagasitulles oli juba paanikajaanika, et ei saa Camparit peale aga Rintsu tuli ja pani peale niiet jõudsime praami peale ka. Mul kopp juba rämedalt ees, et ta peale ei lähe ilusti võiks juba ometigi see treiku valmis saada, et ma saaks normaalselt harjutada teda.
Sõitude kohapealt oli noh, keskpärane :D Oli paremaid ja halvemaid hetki seal, mõne sõiduga jäin väga rahule, mõnega mitte nii väga.

Peale seda olen nüüd sõitnud, Campu on tubli ja hea nagu ikka. Eile käis jälle kiropraktik, ma ise ei saanud küll seekord kahjuks kohal olla. Aga no tal teada, et midagi suurt nagu otseselt pole aga igast osast kergelt hädaline.
Pühapäeval siis Perilasse, loodetavasti suudan normaalne olla. :D

Ma pole nii ammu kirjutanud, et igast asju on vahepeal juhtunud.

Campari lonkas, siis ma käisin Ottoga meistrikatel kus ma tõrkusin mõlemad sõidud välja, aga ega ma poleks mingi väega teda üle ka saanud niiet väga õnnetu ei ole.

Nüüd siis olen Campariga sõita saanud natuke aega. Olen hästi palju tegelenud sellega, et ta otseks saada. Sõidan palju sirgeid, teen väljapoole paindeid, kontrakaari, nsm kontrat (noh, niipalju kui välja tuleb mis ei ole veel väga palju) ja hüppetrennidest püüan ka sellele hästi palju keskenduda. Ja ma ei tea kas see on siis sellega seotud või niisama kokkusattumus aga Campari on niiiiii heaks läinud. Ülimõnna on sõita taga, sääre vahel, eest normaalne, isegi galopiletõsteid suudab juba vahepeal ratsmes teha ja hüpete koha pealt on ka minu arust ikka täitsa arenenud, palju paremini on hakanud välja tulema (näiteks lähedalt) ja üleüldse keskendub vähe rohkem. Mina ise muidugi olen mingi vussude kuningas ja kõik tõkked tunduvad mulle kõrged. Ma loodan, et see Campari suudab nüüd rivis püsida ja siis ma saan jälle ree peale oma tõkete kõrgusega.

Järgmine põnev asi on siis Kärdla, mida ma täiega ootan aga samas põen seda praamisõitu ja värki veits, loodan, et tuleb tore sõit :D

Kõige tublim hobune

Ma ei suuda ära kiita, kui tubli Campari Ruilas oli. Algusest alustades lasi ta mul ilusti ennast ära pesta (sees küll aga siiski ma kartsin, et ehk ta hakkab tõmblema). Treiku peale läks alguses mitu korda aga tagurdas kohe välja ka (Rintsu jagas õpetussõnu, et ma pean laskma ka tal välja minna, muidu ta läheb täitsa paanikasse). Lõpuks tuli Rintsu appi ja siis Haana ka, ja panid lihtsalt tagant luugi kinni kui Campari peal oli (ilma tagumise puuta siis). Ma küll veits põdesin aga treikus ta sõidab täitsa hästi tegelt. Isa alguses seal oli natuke ebastabiilne sõiduga aga siis ütlesin talle 10 korda, et Campariga tuleb häääästi rahulikult sõita ja siis ta ka arvestas väga ilusti. Kohale jõudes kartsin, et jookseb sealt kohe rämeda hooga maha ja hea kui jõuame luugi maha panna. Aga võta näpust- seisis ilusti ja ootas, kuni maha lükati ta treiku pealt.
Rada oli minu arust ikka raske (seotud vahe, pikk parkuur, igast jurad tõkete all, rasked pöörded kohati jne)- Läbi käies ma mõtlesin küll, et olen rahul kui sõidu lõpetan (igast kolle oli, no tavalised Ruila omad aga Campari ei ole ju neid näinud, platsi ääres tõkked hunnikus ja no üldse võõras plats ju). Ma oli eelviimane ja sain päris palju sõite vaadata. Vaatasin, kuidas sõitjad panid puusse ja hobused päästsid ja rääkisin siis, et ma peaksin ka ikka raha koguma ja mingi korraliku harrastajahobuse ostma, kes mind üle veaks kui ma ise hakkama ei saa. Kuna ma väga midagi ei lootnud siis suutsin ka äärmiselt rahulik olla enda kohta. Soojenduses jäi väga hea tunne. Üks enne sai sisse, veidi vahtis aga üldiselt täitsa keskendus. Esimesele peale minnes oli väga hea tunne, ja siis hakkas kamm pihta. Ma nägin kogu aeg liiga hilja sammu, siis lükkasin ja Campari ei läinud mis tähendab, et ta pidi tegema mingi minisammu tõkete ette. KUI KOLE JA JUBE. Ega ma seal seljas ka ei suutnud väga olla, sest ma ju lükkasin ja siis kui seal üks samm veel tuli ei olnud väga meeldiv. Alles peale 7. tõket sai ta nö. liikuma ja siis ta vähemalt läks kui ma lükkasin. Kuigi no sammu ma ikka ei näinud ja pidin lükkama kaugelt, niiet ega see hea ikka ei olnud aga parem kui algus ikka. Aga tempo oli hea ja no Campari oli IMELINE. Ma ju tegin ta elu nii raskeks oma pees sammudega ja ta päästis mind IGALT TÕKKELT üle. Ma olin lihtsalt nii uhke ta üle, et mine või lõhki. Ta ei ole kunagi mind niimoodi päästnud kui selles sõidus. Enda pärast oli küll piinlik  (Rintsu ütles kohe väravas, et nii koledat sõitu pole minult ammu näinud ... pääääris piinlik ikka eks) aga no Campari oli lihtsalt amazing. Ehk siis ma sain ümberhüpetele. Ma ei olnud isegi uurinud, millised ümberhüpped on, sest ma üldse ei arvestanud, et ma sinna saada võiks. Sain siis Urvelt numbrid, õnneks väga loogiline oli kõik ja jäi kohe esimese ettelugemisega meelde. Soojenduses siis andsin korra stekki tõkke peal, et ikka läheks ka kui ma lükkan ja harjutasin enne tõket pööramist ka. Jälle, hea soojendus oli täitsa. Ümberhüpped olid juba paremad. Kõik tuli hästi, ühele lattaiale riskisin, läksin üsna risti peale ja jäin eest hoidma kuna samm läks suht alla (ma tõmblen kätega kui me eest hoian parkuuris eks) ja tõmbas alla (ei ole üldse pahane ta peale kuna ise ei olnud seal sugugi ideaalne ja ega ta ju viltu hüpanud ei olegi eriti midagi). Kokku siis jäi 4kp ümberhüpetel, sain 11. auhinnalisele kohale ja sain isegi Porsche punkte siis eks! Ma olen lihtsalt nii-nii rahul Campuga no uskumatu kui tubli ta oli kui ma ainult suudaks ise ka normaalselt seal seljas olla ja sammu nähu. Tagasi tulles ma muidu kartsin, et ei tea kas üldse jõuame tagasi. Õnneks tuli Priit appi, et luuki üles tõsta. Campari oli aga üsna tubli ja kaua ei läinudki, kuni peale sai. Õudne hetk oli muidugi see, kui ta üritas välja minna kui luuk polnud veel päris kinni aga aitajad olid piisavalt tublid, et luuk vastu suruda ja kinni ta sai, Kohe kui luuk kinni, muutub ka Campari üsna rahulikuks.
Kokkuvõttes väga edukas võistlus igatpidi ja no Camparist ei oleks küll uskunud, et ta niimoodi päästa oskab (enamasti ta ikka laisavõitu :D). Ja suur tänu abilisele Malvikile! :D

Jalgade pesemine ja treikusse minek

Campu-vampu :D 3x olen siis hüpata jõudnud, esimene kord oli selline no liimist lahti, teise korraga ma jäin täiega rahule, jumala hea tunne oli ja kõik. Ja siis viimane kord oli jälle nõme, ma ise vehkisin kätega täiega ja isegi kui suutsin mitte vehkida siis Campari ei olnud ka just kõige püüdlikum see trenn. Ja see kätega vehkimine ajab mind NII närvi, mul on selline tunne, et ma ei saagi sellest mitte kunagi lahti. Äkki ma pean leppima nagu Bost, et ta vehib jalgadega siis ma vehin kätega ja kuidagi üritama hakkama saada niimoodi :D Igaljuhul täitsa jube no, mingi 5 aastat juba sama jama täitsa pekkis.
Mis siis veel uudist, Campari laseb nüüd jalgu pesta enam-vähem edukalt õues. Ma pean alustama hääästi väikese survega ja siis seda ühtlaselt suurendama. Vahepeal kui ma kogemata rohkem survet lasen, siis ta ehmatab. Aga üldiselt laseb pesta.
Treiku peale olen ka see nädal proovinud. Ükspäev hakkasin panema ja siis Rintsu tuli appi ja tegi mingit imet ja sai Campari mitu korda peale. Järgmine päev jalutas Campari sisse nagu vana mees mitu korda :D Siis üks päev jäi mul olude sunnil vahele. Täna proovisin uuesti, jalutas sisse jälle rõõmsalt aga siis ma läksin kogemata selle esimese puu (või no tala või mis see seal ees on) vastu ja see kolises veits ja siis ta sai trauma ja jooksis treikust välja ja ei tahtnud enam sisse tulla. Siis oli küll kerge masendus, et no mida värki just Rintsu sai Campule mingisuguse mõistuse pähe ja jälle kõik pees. Aga siis ikka proovisin ja no lõpuks panin mingi 5x teda peale. ta mitu korda jooksis küll ise välja, viimane kord sain ise juba lükata.
Homme siis Ruilasse, ma VÄGA loodan, et ta läheb enam-vähem talutava ajaga treikusse, eriti tagasi tulles. Ja võistluste koha pealt no kui ma enne lootsin, et 12 hulka oleks ehk võimalik pääseda siis nüüd nähest startijate arvu ja mõningaid hobuseid kes sinna tulnud on siis ma enam nii optimistlik ei ole. Aga no võistlema peab ja miks siis mitte seda võistelda :D Campari pole vist Ruilas käinud ka niiet hea kogemus ju talle. Ideaalis ootaks muidugi puhast sõitu ja et ma suudaks MITTE KÄTEGA TÕMMELDA. Aga eks siis homme näeb mis sealt tuleb, peaasi, et alla ei kuku ja Porsche takistusest üle saan.

Pole tükk aega kirjutanud, sest pole tükk aega ratsutanud :D
Viimati jäi siis seis, et Campari tegi seljale haiget. Arst vaatas üle, nädala lõpuni sai previcoxi, eelmise nädala lõpus hakkasin vaikselt kordetama ja nüüd täna käisin esimest korda seljas, jeee!
Ta oli niii normaalne, see täiega tore tema juures, et ta võib 2 nädalat seista ja ikkagi täiesti ilusti käituda kui ma selga lähen. Ma tegin küll hästi lühikese trenni ja galopi igaks-juhuks poolistakus aga tundus, et kõik oli okei. Asjad, mille puhul ta ei käitu ÜLDSE ilusti, on treikusse minek ja õues jalgade pesemine, see ajab mind nagu hulluks, ta on täiesti nagu mingi sündroomiga kohati. Aga ma siiski loodan veel, et harjutamine viib sihile. :D
Kui kõik nüüd hästi läheb, siis järgmine nädal saan hüppama ka hakata. A jaa täna oli nii mõnna ilm, et ratsutasin lõpuks mina ka T-särgiga ja Campu sai ka peale trenni ilma tekita õue :)

Perila võistluseed.

No treikusse panemisega olid ilgemad jamad jälle mul kopp nii ees sellest. Ühel hetkel pani treikust tagant puu alt välja niiet selja pealt on tal karv veits maas.
Sõit ise läks vähemalt hästi, esimene puhas meeter meil siis. Kuigi noh, ilusam oleks kindlasti saanud olla :D Aga kuna oli puhas siis ma ikkagi kordama ei hakanud. Peale esimest tõket oleks peaaegu käna pannud see oli päris hirmus aga jäi ikka püsti õnneks. Ja no vahed tulid enam-vähem ja kolmese süsteemi hüppas ka ilusti ära. 2 kolli oli roheline plank ja laine, väheke nagu vahtis aga no mitte eriti, selles mõttes oli ka väga tubli.
Tagasi minemisega läks ka äärmiselt kaua aega kuna ta ei tahtnud IKKA TREIKU PEALE MINNA. Lõpuks siis uste vahelt saime ta peale, sealt ta läheb millegi pärast.
Nüüd ma ootan siis arsti, et vaataks üle ja ütleks, et seljaga on ikka kõik korras. Ma loodan, et ta tuleb ruttu-ruttu ja ütleb, et kõik on korras kuna reedel juba Luunja ja niiiiiii nõme kui ma minna ei saa nüüd :/

Neljapäeval sõitsin õues ja Campu oli täiega mõnus. Mõtlesin, et siis proovin niisama nalja pärast jalavahetusi ja ta TEGIGI. Uskumatu :D Mitte küll iga kord aga no mingi pooled korrad vahetas täitsa jala ära, there is still hope :D
Reedel hüppasin. No soojendada oli juba päris halb kuna teised hüppasid seal enne ja siis igast ärevust oli seal ja ma ei saanud nagu nii soojendada nagu ma tavaliselt soojendan :D Igaljuhul hakkasin hüppama ja siis oli nagu enam-vähem ok aga vahepeal andsin liiga järsult juurde ja nii. Siis esimene parkuur tegin algul täielikku jura. Sammu ei näinud ja siis vehkisin kätega ja no täielik jama :D Siis sain selle esimese korda eksju. Teine parkuur oli nii et okser nurka oli esimene tõke ja siis läksin ja vaatasin et peab juurde sõitma aga siis sõitsin liiga palju ja ta hüppas pm läbi sealt lihtsalt... ise vehkisin kätega ka veel muidugi. Siis mõtlesin, et küll et no miks Tessu miks nii hästi on juba läinud ma pean ikka alati ära sittuma no... Aga siis sõitsin edasi ja võtsin kokku ja tuli täiega ilusti kui ma ise suutsin olla. Pärast kordasin seda okserit ka sain ilusti sammu paika ja oli väga normaalne. Et siis jah, lõpp hea kõik hea vist... kuigi see ikkagi jäi mind täiega häirima et miks ma ei või suuta kogu aeg normaalselt olla. Pärast mõõtsin tõkkeid olid mingi 110 ja üks oli isegi 115 lattaed. Niiet päris kõrged arvestades et ma viimased ma ei tea kui kaua 100 hüpanud kogu aeg :D A ja kolmene süsteem oli ka mida Campari tuli ilma igasuguste probleemideta, nii tubli temast. Ja "veekraavi" ta ei passinud ka pm üldse :D Pärast astus ta veel ratsmesse ja läks megaaaanärvi aga siis õnneks rahunes ikka maha ja jäi seisma ja sain selle ratsme ta jala alt kätte.

Tuli välja, et mu muretsemiseks polnud põhjust, täitsa hästi tulid hüppetrennid sellel nädalal välja. Sain soojenduses juba hea galopi ja nägin enam-vähem sammu ka, Campu ka enamus aega tegi normaalseid hobuse-hüppeid. Eriline edusamm oli üks seotud vahe (6sammu) kus ma algul ei saanud piisavalt kokku ja lõpuks tulin kogemata hoopis 7ga, mis näitab, et Campari suudab isegi natuke kokku ka tulla juba kui ma ise normaalselt tegutsen ja niisama tsillima või tirima ei jää. Valesse jalga maandub ta ka viimasel ajal vähemalt parkuuris üsna vähe, püüan teda suunata ka, tundub et see töötab.
Eile käisime Kaiaga veel õhtul õues sõitmas ja ta oli üllatavalt normaalne võrreldes esimese õues sõitmisega, vahtis ringi ainult alguses kui vaba ratsmega jalutasin, kui ratsmed kätte võtsin hakkas kohe keskenduma ja oli ülinormaalne ja töömeeleolus, vat kui tore :D

Pole ammu kirjutanud, sest pole nagu midagi kirjutada aga no ma annan siis teada, et olen elus. :D

Peale võistlusi ei ole hüppamine nii hea olnud kui vahepeal trennid olid aga no see oli teada, et nii kiiresti on paremaks läinud, et tagasilööke tuleb niiet ma liiga palju ei muretse.
Vahepeal oli nüüd väike paus ka jälle Campu sai vaktsiini ja siis peale seda kaotas raua ära, selle sai küll üsna kiiresti tagasi õnneks. Nüüd 2x olen sõita saanud ja üllatavalt tubli on olnud, aga hüpanud veel ei ole niiet ei tea kuidas see paus mõjub. Galopp on küll viimastel trennidel parem tundunud, jaksab nagu natuke rohkem ennast kanda aga vaja pikemalt sõita, et näha kas see lühiajaline nähtus või tõesti on paremaks läinud. Vahepeal sai Campari massaaži ka veel ehk see aitab tal ka natuke normaalsemalt joosta.
Võistlusplaanid siis Perila treeningvõistlus ja siis Luunja kui kõik hästi läheb.

Võistlused siis jälle :D
Ühest küljest ma jäin täiega rahule ja teisest küljest olin ülipettunud endas :D
Ehk siis 90 ta juba soojenduses täiega vedas tõkkele ja ma ei saanudki seda päris ära. Ja no parkuuris vedas siis edasi... ja no 1 tuli maha sest minna hakkasin kaugelt lükkama ja ronisin ise juba ette aga ta tegi sammu alla ja no siis tuli maha eksju... Muidu üritasin seekord natuke kiiremat sõitu teha ja ilmselt sellepärast ka ei olnud nii hea ja ühtlane kui oleks võinud olla aga vähemalt ma üritasin ajale ka seekord mõelda :D
105s oli positiivne et see ei tundunud absoluutselt kõrge :D Seekord Rintsu ütles, et ma ei sõidaks teda soojenduses üldse alla ja no siis tillerdasin seal pea laes ja sain vähemalt sellest lahti, et ta enne tõket enam ei vedanud, peale tõket tahtis ikka veits vedada aga soojenduse lõpuks oli juba päris hea. Okseril tegi mõned korrad juba väga head hüpped. Parkuur oli okeii, aga mis oli ülinõme, et ma tegin TÄPSELT SAMA VEA, ehk siis tahtsin lükata ja ronisin ette ja ta tegi sammu alla ja tuli maha. Nagu kes teeb KAKS KORDA sama viga järjest no see tegi mind küll enda peale väga vihaseks. Aga pärast seda siis võtsin hullult kokku ja istusin hambad risti lõpuni sadulas ja siis tuli mõned päris rasked kohad ilusti välja. See oli muidu kindlasti ühtlasem sõit, viimased 2 tõket läksid lähedale ja siis ta seal vajus päris korralikult... Aga üldiselt oli isegi parem kui ma lootsin see 105.

Halvad küljed:

• jäi 1 soojenduses vedama
• tegin 2 korda sama lolli viga
• vajus mõndadel tõketel

Aga head asjad:

• suutsin madalamas natuke kiiremat sõitu teha
• 105 ei tundunud üldse kõrge
• 105 soojendus oli juba päris hea
•  peale esimest eksimust 105s suutsin kokku võta ja korralikult istuda
• sain parima tulemuse mis ma olen saanud meetrises Campuga + see oli meie esimene üle meetri sõit + sain ühe osa meistrikate kvalifikatsioonist kätte 

Campu oli viimases hüppetrennis üliihea!
Teadsin, et viimane trenn enne võistlusi ja kartsin, et ehk eelmine trenn oli ühekordne nähtus. Aga siis suutsin ennast rahustada ja mõtlesin, et läheb kuidas läheb ja lase hobusel hüpata jumala eest. Soojenduseks lattaial nagu ikka seal katsetas vajumist. tõkke mittevaatamist jne. Alguses ta ikkagi alati üritab, et äkki ma luban tal kuidagi lihtsamalt pääseda. Aga mingi hetk siis hakkas tööle ka. Tulime kahte okserit diagonaalide peal nurgast välja ja siis nurka (üheltpoolt siis pikk lähenemine ja nurgast välja suht lühike). Need tulid ka täitsa hästi, mu okserihirm on ikka täiega alles aga Campariga ma julgen vähemalt rahulikult istuda ja oodata ja mõned korrad tuli ikka megahästi välja lähedalt, täitsa isegi pauku oli kergelt tunda. Parkuur oli alguses mingi 90-100, tuli jumala hästi, nii hästi läks jälle tõkkele kui juurde andsin ja samas tuli tagasi ka ja ma nägin jälle täitsa adekvaatselt sammu ja no nii hea tunne oli seal seljas. Kõrgem parkuur oli siis mingi 105vms aga see tundus mulle päris kõrge täitsa masendav selles suhtes. Aga hästi tuli välja, natuke oli tunda, et hakkas väsima aga siiski hüppas puhtalt ja ma ise ka väga pange ei pannud.
Mulle tundub, et tal on energiat ja jõudu aina rohkem ja see teeb hüppamise ka palju paremaks (obv) ja no galopp on ka mingi hüppeliselt normaalsemaks läinud, mõned sammud vahepeal on juba nagu täitsatäitsa head.
Ja Rintsu tegi Camparile eriti uhke komplimendiga lausega: hüppab juba paremini kui Lakay :D

Nii, edastan siis Kaia muljed Camparist:
Käisin siis Camparyga sõitmas, kui Tess kodus suri. Päris põnev oli, sest ma olen temaga kunagi ammu ise ka sõitnud. Siis ta oli muidugi hoopis teistsugune, ikka päris traavel ja väga hästi iseseisvalt püsti seista ei tahtnud. Kui nüüd sõitma läksin siis mul endal oli alguses ka ikka päris kummaline, ma olen nii oma suure stabiilse Aktaioniga harjunud ja Campu on hoopis teistsugune.
Aga muidu ta oli ikka totaalselt teistsugune kui mina mäletasin, nüüd oli ikka täitsa tasakaalus ja suutis ühe jala teise ette panna. Traavis sõitsin alguses ette alla nagu ikka ja päris ilusti läks ja lõdvestas. Küsisin siis kõrgemat asendit ka ja ta oli selline mõnus ja kerge eest, mulle meeldis eriti see, et isegi kui ta natuke tahtis vajuda või vingerdada siis see oli Aktaionist hoopis erinev. Aktaioniga on ikka nii, et kui ta hea ei ole ja käe otsas tahab rippuda siis vajub ikka korralikult ja jõuga nii, et keera nagu mingit tanki. Aga Camparyga oli kohe tunda, et ta on koguaeg selline kerge ja lihtsalt käsitletav.
Galopp oli minu meelest kõige rohkem muutunud. Alguses tõstsin ja oli selline suht okei, aga siis sõitsin ja painutasin natuke ja siis üks hetk tuli täiega hästi sääre vahele. Hakkas palju paremini tagant peale jooksma ja ei vajunud enam kuskile, ma kujutan ette, et sellise galopiga oleks päris mõnus hüpata.
Üldiselt ma olin väga positiivselt üllatunud, et ta oli nii koostööaldis ja mõnus sõita.

Ja mina olen ka nüüd enam-vähem ratsutamisvõimeline ja olen juba natuke ise ka trenni teinud. Algul oli ikka selline vähe imelik kuna polnud pikalt sõitnud ja olin mingite valuvaigistite uimas kogu aeg. Aga nüüd viimased 2 trenni on nagu megaaaahead olnud. Hüppetrenn reedel - ma ise olin täiesti valmistunud, et tuleb mingi pask kuna ma polnud nii pikalt hüpanud ja no siis on alati see, et sammu ei näe jne. Aga ta tõmbas ise kuidagi nii hästi tõkkele, samal ajal kui ma hoidsin teda tõkke ees tagasi siis üldse ei vedanud, kohe lühendas. Megahea oli hüpata nii ja ma nägin nii päris hästi sammu ka. Soojendushüpetel küll alguses vajus ja nii aga parkuuris ei juranud enam selliste asjadega üldse. Ma nüüd täiega loodan, et see polnud mingi ühekordne ime. :D
Ja eile sain sõita nii, et ühtegi tõket polnud ja ma olin enamus trennist üksi maneežis, mine pekki kui hea oli sõita :D Ja Campu oli ka nagu niiii tubli, tegin traavis diagonaale ja asju ja ta üldse ei tahtnud vajuda kuskile ja ilusti tegi keskmist ja no üleüldse oli väga tubli. Galopis tegin ka diagonaale, ikkkaa oli ülitubli, ei vajunud ise enne traavi ega midagi kui ma võtsin ja püsis otse ja kõik. Ja siis tegin veel galopis sääre-eest ära ka mida ta tegi KA jumala hästi. Ta oli üldse nii tubli selles trennis, et ma ei või noh :D

Ja kuna ma pole Campust peaaegu ühtegi pilti siia pannud, siis ma panen ühe pildi, mis ma tegin emmele, et talle Campu uut tekki näidata :D

Campucampuuu.
Ma pikalt ei viitsi võistlustest kirjutada, ta oli hästihästi tubli :) Ilusti reageeris, oli ühtlane sõit, sain isegi vahepeal juurde anda ja siis tuli ilusti kokku tagasi ja ei jäänud laperdama, pööretes ei hakanud vedama ega midagi - ühesõnaga tegi kõik mis kästi :D Auhinnalisest jäin mõned välja kuna seal käis mingi hull ajamine ja väiksed pöörded olid üsna nurgelised (seega ma ei teinud neid, kuna nii hea Campari veel küll ei ole, et neid oleks saanud ühtlaselt ja normaalselt teha, seega ei hakanud seal hullu panema). Aga igaljuhul ta oli vägaväga tubli kui ma suudaks meetrit ka nii sõita siis oleks supertore :D
Mul tõmmati 2 tarkusehammast välja seega ma suren kodus ja Kaia praegu ratsutab Campariga, kui hästi läheb siis ta vb kirjutab ka siia midagi põnevamat kui mina siia tavaliselt jutustan :D

No on ikka hobune noh :D

Läksin mina siis täna hobuse järgi aga kaugelt vaatan ja no ei ole Camparit, mõtlen, et mis värk on. Jõuan siis lähemale, et näed Campari täitsa olemas aga lilla teki asemel on tal sinine tekk seljas. Jõuan veel lähemale - ahaa, see on ta tallitekk, miks tal peaks ainult tallitekk seljas olema? Jõuan veel lähemale - ahaa, ta õuetekk on poriloigus maas :D Väga meeldiv, see oli lihtsalt liguuumärg ja pasane ja niii raske. Eliisi kaudu selgus, et nad olid suutnud eile Aktaioniga karabiinidega üksteise külge kinni jääda (Camparil jalakinnitus ja Aktaionil rinnaesine) ja siis ta tõmbas ühe jalarihma lõhki. Tänaseks olid tal juba mõlemad lõhki. Nagu MILLEGA nad seal tegelevad :D Ükspäev ma nägin kuidas nad mingi 25 korda jooksid edasi-tagasi galopis mäest üles-alla ja siis sealt august läbi... Aktaion pool aega sellest veel pukitas. Neil on vist äärmiselt lõbus seal :D
Sisse minnes pasandas Campari tallivahele JÄLLE ( ta teeb seda kogu aeg enne ja peale trenni) ja siis ma mõtlesin küll, et nooooo... the lord is testing me :D

Agaaa trenn läks see-eest täitsa hästi, Pauli peamised õpetused mulle olid, et 1) Kui läheb alla siis istuksin megarahulikult ja ei annaks liiga palju säärt 2) et kurvi sisse sõidaksin rahulikumalt, kurvist välja tõkkele natuke juurde 3) et ma ei laseks tal tõkke peal vajuda (IKKA vajub veits vahepeal eriti kui alla läheb siis tahab endal elu lihtsamaks teha 4) kui seotud vahe kaare peal siis suunaksin juba eelmise tõkke peal välimise säärega järgmisele tõkkele ja vahel ka jälgiksin, et ei vajuks välja
Kindlasti oli veel asju aga need olid põhilised, peab meelde jätma. :D Ja Paul ütles, et ta on Camparis üllatunud, (võrreldes kui ta viimati nägi, heas mõttes siis) niiet väga tore :D

Vahepeal olid kõik nii head trennid kogu aeg, et polnudki nagu midagi kirjutada. Aga eelmine hüppetrenn ma suutsin käru keerata niiet nüüd saan kirjutada millestki. :D
Mul oli kiire kuna pidin tööle jõudma ja trennid lükkusid seal edasi ja seetõttu hüppasin koos Rintsu ja Janekuga. Algul oli hea, lattaed tuli soojendushüpetel hästi välja, madalam okser ka. Siis kui okser kõrgemaks läks hakkas mingi kamm peale, samm ei tulnud välja, ta nagu ei reageerinud normaalselt jne. Esimene parkuur siis oli ka täpselt nii, et kui tahtsin teda edasi saata siis ta ei läinud, ja kui tahtsin tagasi hoida siis ta hakkas vedama. Ja Rintsu ütles, et hüpped polnud ka üldse nii head ja ümarad kui viimased trenni olnud. Jalutasin siis vahepeal ja hakkasin teist korda tulema, tegin mingi esimesed 2 hüpet ära ja siis läks okserile alla rõvedalt ja ma tirisin ta peale tõket seisma ja siis Rintsu ütles et ma olen veits taun eks. Ja siis, et ma hoiaksin pehmemat ratset, et ehk ma liiga palju juba hoian eest vastu. Ja no panin siis galopi korralikult korda ja lasin eest veits järgi ja siis tuli päris hea parkuur, õnneks, ma olin juba jumalast endast väljas :D Niiet noh, lõpp hea kõik hea, õnneks juhtus see viimane Rintsu trenn enne võistlusi,võistlustel poleks ma elusees seda ise nii kiiresti välja mõelnud. Et siis note to self: kui hakkab lampi alla vedama ja ei reageeeri normaalselt siis ilmselt hoian liiga palju eest vastu.
Muidu on ikka hästi läinud kõik, kogu aeg läheb paremaks ja aina mõnusam on sõita. :)

Oi kui tubli Campari on olnud!
Traavis ma tunnen juba mingisugust impulssi ka kui on helgemad hetked. Galopp on ka paremaks läinud kuigi jah, eks ta on ikka vägagi kaugel heast galopist, aga parem ju siiski! Suudab rohkem ennast kanda, mitte küll väga pikalt aga siiski suudab. Niipalju on galopp ikkagi paremaks läinud, et hüpata on täiega parem! Viimased trennid on olnud jumalast sääre vahel, toimib täiesti hästi ja väga hullult pole vajunud ka (no natuke ikka :D). Ja siis ongi taga niii mõnus hüpata, mulle täiega meeldib!
Kui ma suudaks ise mitte eksida siis oleks päris hea juba aga no ma ikka suudan erinevaid debiilsusi aeg-ajalt korraldada (mingi imeliku pöördega tõkkele minna või peale tõket lasta tal ära sujuda suvalt ja selliseid asju). Aa ühe asja sain nüüd viimase 2 trenniga ka selgeks, et ma pean hoidma teda üsna elavas tempos, aga tõkke ees ei tohi juurde sõita, pean rahulikult ootama - viimane trenn proovisin nii ja tuli päris hästi välja! Muidu mul tuleb mingi okserihirm peale ja siis ma ajan teda üle ja siis läheb rütm ja asjad ära ja lükkan teda kaugelt jne. Mul on okseritega mingi värk, et ma kardan, et kui ma lähen rahulikult peale või et kui viin alla siis ta ei suuda sealt üle hüpata ja hüppab sisse. Aga no ma ikka üritan mitte liigselt tõmmelda ja oma debiilsest hirmust üle olla :D Igaljuhul nüüd on jälle see, et ma ootan täiega hüppetrenne mis on nii tore!

Aaa ja Campari jäi ühe seotud vahega kaare peal valesse jalga ja vahetas ise jala ära! Ilmaime vol.3 :D

Campari hüppas eile niiii ilusti! Eriti rida (no mulle endale väga read meeldivad), viimane oli lõpuks pääris kõrge ja ta täitsa suutis ennast üle vedada sealt (no kobistas ka aga maha vist ei tulnud). Ta tõesti oli supertubli! Ja vahepeal suutsin päris hea galopi saada niiet ta ei olnud ÕIELI (Sirle sõna :D). Ülimõnus oli hüpata :)
Ja veel positiivse poole pealt, ütles Rintsu, et see Veska 85 oli kõige parem sõit mis ma siiani Campariga teinud olen, jee.

Tänane päev algas väga debiilselt. Pidin kella 1ks hüppama minema aga sinna ma tänu ühistranspordile ei jõudnudki. Õnneksõnneks sain trennid ümber tõstetud ja hüppan homme ja reedel.
Sõitma lõpuks ikkagi siis jõudsin ja ta oli päris mõnus, algul lasen tal seal alla lõdvalt joosta ja siis tõstan vaikselt tal kaela kõrgemaks, kohati on täitsa kobe juba. Sammus on räigelt kange eest ja sellega ma ei oska midagi teha ka praegu, tal mingi reaalne trauma. Selles mõttes, et kui ma võtan nt traavist sammu, siis ta suudab ratsmesse jääda ja nii. Aga kui ma jalutan vaba ratsmega ja tahan siis sammus ratsme kätte saada siis ta läheb räiiigelt krampi. Ma ei ole teda selle teemaga veel traumeerinud, millalgi saab ehk Rintsu trenni ja siis vaadata mis sellega teha.

Täna oli aga tähtis päev seetõttu, et lõpuks sain Campari ka massaaži sokutatud. Ja nagu selgus siis oli väga vaja! Kahjuks mu anatoomiliste terminite teadmised on väga olematud aga püüan enam-vähem seletada mis meelde jäi. Kõigepealt avastas massöör, et tal on parem õlg  väga kinni (seda nägi ta juba kui tuli korraks maneezi kui ma sõitsin, ütles et oli kohe märgata, et parem esijalg ei liigu nii vabalt edasi kui vasak). Sealt oli kohe näha, et tal oli valus, kahe lihase vahel kohas olid mingid närvid kokkupressitud (nii sain jutust aru) ja et ka lihasmassi on vähem kui vasakul poolel. Mudis seal ja värki ja oli näha, et sealt ühest närvikohast oli Camparil ikka väga valus. Vahepeal siis jäeti ta rahule ja hiljem tuldi sinna tagasi. Siis selgus, et ta on puusast ka kõver. Põhimõtteliselt paremale poole diagonaali kõver (kui see on arusaadav selgitus). Näitas ka, et paremale poole 8.ribi ja puusakondi(?) mahtus 2 sõrme, vasakule 4! Mudis seal ja venitas ja hiljem siis oli näha, et oli 3 ja 3 see sõrmede arv. Päris hull, et massaažiga saab nii hästi neid lihased mõjutada ja paika tõmmata. Põhimõtteliselt ilmselt tänu sellele puusakõverusele oligi see parem õlg ka krampi läinud. Ja vasakult poolt kael oli ka pinges. Pärast tagasi minnes oli näha, et see õlakoht ei olnud tal ka enam nii valus kui enne, aga ikkagi midagi tal seal oli ja soovitas mul edaspidi enne trenni talle mingid soojendavat kreemi sinna määrida. Vot kus lugu, ma väga loodan, et tal on nüüd parem olla ja ehk jookseb ka sirgemalt :)

No see oli alles põnev võistlus :D

Läksin mina hommikul talli, (10min jäin hiljaks), olin ilusti varunud pool tundi peale panemiseks. Sain kasutada Aive ühekohalist treilerit (aitäh!) ja kui kõik olid eest ära läinud hakkasin siis hobust peale panema. Ja lõppkokkuvõttes kestis see protsess poolteist tundi ja umbes pool tallitäit inimesi olid vahepeal abis olnud. Täitsa õudneeee. Lõpuks saime nii, et ajasime treiku talliuste ette. Hullult libe oli ka muidugi mis tegi kogu protsessi palju keerulisemaks.
Saime siis liikuma hakata, minu õnneks olid seekord 85 soojendused ka platsil niiet jõudsin ühe soojenduse ajal raja ära vaadata ja jõudsin vabalt kõik valmis. Soojenduses oli Campari muidugi pea laiali otsas aga hüppas hästi. Parkuur läks ka hästi! Tempo oli hea ja ühtlane, pööretes ei jäänud vedama, jalad said kiirelt vahetatud ja no ma jäin täiega rahule temaga. Ise ka mingeid suuri kalasid ei teinud ja saime VI koha, hurray! Võibolla järgmine kord peaks isegi lootma, et ehk saab auhinnalisele ja üritama kuskilt lõigata ka, will see.
Meeter oli täiega jube :D Rintsut polnud kuna ta vedas just hobuseid see aeg ja no rada käies ma kaalusin maha võtmist, see oli lihtsalt nii raske ja kõrge ja okserid olid megalaiad. Polegi nii hirmsat meetrit veel näinud. Aga kuna raha oli makstud siis pidin ikka minema. Soojenduses oli okei aga kippus kogu aeg kaugeks jääma ja midagi nagu teha ka ei osanud selle vastu. Sõidus jäi ka kogu aeg kaugeks :D Campari oli selles mõttes ikka ÜLItubli, et vedas need laiad okserit kaugelt üle, ma olen väga uhke ta üle :D Samuti oli seal 2 rasket vahet mis mul mõlemad välja tulid mille on mul ka hea meel (Esimene vahe kohe okser-okser mingi sinkavonka peal 18.5m ja siis nurgast välja lattaed, 19m ja okser-lattaed süsteem). 1 lattaed tuli maha esimeses osas niiet 4kp. Umbes sellist tulemust lootsingi niiet jäin superrahule temaga seekord.
Tagasiminnes ilmnes, et tema ei taha ikka veel sinna väiksesse treikusse minna. Ja no ei tahagi ja ta läks juba nii paanikasse sellest libedusest (no ma ikka mingi 45 min proovisin ma arvan). Õnneks oli Kaaludel autos üks vaba koht, niiet ootasin 115 lõpuni ja panin siis hoopis nende auto peale Campari (aitäh!), kuhu ta läks umbes 10 sekundiga peale, Vot kus lugu. 115 oli muidugi äärmiselt raske rada pandud, juba ikka täiesti hullumeelsete okseritega niiet väga põnev oli vaadata vähemalt. Koju jõudsin vist mingi pool12. Selline põnev võistlus siis seekord.

Campari on hullult tubli olnud.
Trennis olen üritanud teda rohkem välimise ratsme peale sõita ja samas ka kõrgemat kuklaasendit küsida, et ta ise ennast rohkem kandma hakkaks. Täitsa hästi on olnud kuigi nüüd viimane trenn natuke nagu hakkas vastu vahepeal ja siis mulle jõudis kohale, et ma vist liiga vara hakkasin talt nõudma seda (kohe trenni algusest) , pean ikka alguses soojenduseks laskma tal natuke madalama kaelaasendiga lõdvestada ja siis sealt hakkama ülesse tõstma teda. Galopp on talle ikka päris raske, enne pügamist läks ikka täiega märjaks kui üritasin teda natuke ennast kandma saada. Tükk aega siis vaagisin, et kas pügada ta uuesti ära või mitte ja siis no ikka lõpuks otsustasin, et pügan. Ja no ta oli täiega karvane tegelt, nagu selgus kui ajamiseks läks. Kaia siis pügas ta ära teisipäeval ja ta läks niiii ilusaks, ta lihtsalt meganunnukas näost nüüd.
Hüppetrennid on ka palju paremaks läinud, süsteemivahedes on suutnud ennast ilusti kokku võta ja no maha ei aja ka enam üldse nii palju. Viimane trenn nüüd oli ainult ligadi-lodagi, ilmselt seetõttu, et mul läks saapalukk katki ja ma sõitsin sokkidega ja no ma ei suutnud üldse olla seal seljas ja nii libe oli ja ma ei tea kuidagi ei olnud üldse nii kindel tunne seal seljas. Aga no midagi hullu ka ei olnud, 3 tõket tuli vist maha trenni peale, aga endale jäi selline veidi halb tunne sisse. Samas ei tahtnud palju hüpata ka kuna ta ei jaksa muidu võistlustel oma kossi tõsta... Eks siis näeb kuidas võistlused lähevad, loodame et ikka tõstab jalgu ja et mina suudan suuremad debiilsused ära hoida.

Jõuluime vol.2 oli viimases hüppetrennis :D
Campari actually hüppas vägagi viisakalt alt välja ning ületas 3se süsteemi kõik korrad puhtalt :D
Ja pealekauba sõitis veel terve parkuuri ka puhtalt. Ma ise ei näinud alguses mitte muhvigi sammu aga parkuuris juba nägin ja no suur osa olid seotud vahed ka. Mingil paari hüppel tundsin isegi mingisugust tagaotsa pauku mis oli äärmiselt üllatav :D Hurraaaay.