http://www.hookseurope.com/brands/jh-collection/?page=3



Vaadake kui ilusad, I want everything! Välja arvatud need läikivad kindad, need ei ole minu maitsele. Aga kõik ülejäänud on niiiiiiii ilus, miks mul raha ei ole üldseee. Ma mõtlesin, et lisan siia mõned pildid ka, et mis kõige ilusamad asjad on minu meelest aga kõik on nii ilusad, et ma ei suuda isegi valida.

Kõik vist juba teavad aga ma ostsin Campari ära, jeeeeee! :D

See oli väga välkotsus, naljakas mõelda isegi. Esmaspäeval pani Sandra mulle niisama lobisemise käigus selle mõtte pähe ja kolmapäeval oli hobune juba sisuliselt ostetud. Nii vinge!
Esmaspäeval käisin ka vist üle aasta aja Rintsu ratsastuse trennis. Väga mõnus oli, kahju, et rohkem aega ja raha ei ole. Ma pean muidugi siinkohal mainima, et Rintsuga on see väga hea asi, et ta mainib ratsastuse vigu alati ka hüppetrennis ja enamus aega see aitab väga palju. Rintsu mainib midagi, ma pärast püüan sellele keskenduda ja näe ongi palju parem. Aga eks aeg-ajalt on ikka hea ikka päris ratsastust ka võtta. Tegelesime sammuga kuna see on kõige probleemsem käik hetkel. Oli väga mõnus lõpus, põhilised vead olid, et adjasin teda liiga palju edasi kogu aeg ja ei olnud käega piisavalt konkreetne (nii võttes kui järgi andes siis). Ja üleüldse ratse venib veits pikaks ja käed on liiga üleval ja ees. A ja sealjuures veel liiga laiali ka.
Mulle üldse tundub, et käed on ikka üks keerulisemaid osasid ratsutamise juures. Samas nagu ei tohikski nendega eriti midagi teha minu ratsutamiseloogika järgi. Kuskilt lugesin head quote´i, et kui sa suudad hobuse seljas mitte midagi teha, siis sa teed juba väga palju. Mis on ju tegelt väga tõsi ja see mittemidagi tegemine on tihti kõige raskem osa, sest noh, keha tahab oma elu elada seal seljas.
Traavis siis tegelesime peamiselt kätega, Campu oli väga mõnus.
Galopis tegime jalavahetusi! Hurraa. Rintsu pani latid ja siis proovisin ja ennäeimet vahetaski. Peaaegu kõik korrad! Paar korda tulin siis lati kõrvalt ka ja ikka vahetas! Ma olin nii amazed, ma kogu aeg lootsin, et ta ikka on võimeline neid vahetama ja see täiega andis mulle innustust juurde, et küll ta ka jalgu vahetama hakkab.
Ükspäev nüüd tegin ise ka ja ta jälle vahetas jalgu, ennäe imet. Ainult 1 korra jäi risti ja selle sain ka ära parandatud. Nii tore!
Hüppamise koha pealt on ta ka tubli, teisipäeval tegime mingit üsna rasket harjutust. Ma ei viitsi seda lahti kirjutada, sest te ei saa nagunii midagi aru aga tegelt oli lahe ja Campu oli äärmiselt tubli. Paar kuud tagasi ma ei oleks küll arvanud, et suudaks selle Campuga talutavalt ära teha.
Neljapäeval hüppetrennis natuke vedas ja seega ei toiminud nii hästi. Tubli oli ikka ja midagi hullu ei olnud. Pärast sain ise ka aru, et jäin vist liiga palju ratset võtma soojenduses, ta hakkab alati siis vedama, kui olen ise liiga palju ratset võtnud.
Praegu olen südameasjaks endal võtnud, et ma sõidaks vähem käega! Ma ei kannata, kui inimesed sõidavad hobuseid eest taha ja veel vähem kannatan ma seda kui ma leian ise ennast seda tegemast. Vähem kätt, rohkem jalga (ja istakut :D)!