Mulle tundub, et mingisugune areng on toimunud. Kui alguses oli selline tunne, nagu ratsutaks 3-aastasega siis nüüd on nii nagu ratsutaks 4-aastasega :D
Ei vaju enam nii palju enne ja peale tõket (kuigi jah, hüpe ajal tahab ikka endal elu kergemaks teha ja vajuda kohati) ja natuke paremaid ja kumeramaid hüppeid teeb juba ka.
Ratsastuse koha pealt on ka parem, traavis jookseb juba üsna tasakaalus ja no ta on hästi selline mõnus ja lõdva ja rahulik. Kõige rohkem on galopis erinevust tunda, nüüd ta suudab juba vaikselt ise ka ennast püsti hoida ja viimased trennid olen saanud juba naaaaatukene teda kokkupoole ka küsima hakata, enne kui proovisin siis vajus igasugune impulss kohe ära lihtsalt. Niiet tore, ma loodan, et ta jätkab arenemist ja et see hüppamise osa ka hakkab veel paremini välja tulema.

Jüri võistlused läksid täitsa hästi.
90s 0kp ja 100s 8kp-d. Minu arust olid juba paremad sõidud kui Veskas. Ise muidugi tõmblen kätega ikka..Panen videod ka.
https://www.youtube.com/watch?v=BMIhd73mL2k
ja
https://www.youtube.com/watch?v=hC2vFSTiFFs

Esimene päris katsetus oli Veskimetsas siis. Peale läks ilusti ja treikus ennast ära ei lõhkunud niiet see oli tore. 80 soojenduses eriti midagi teha ei saanud, aga kuna tal võhma üldse pole siis ega ma väga õnnetu ei olnud, tegingi mõned üksikud hüpped ja tundus okei. Sain siis üks enne sisse, ja no täiiielikuks traavliks läks, sääre vahelt ära, tippis ringi, üritas täiega ajama panna. Kui minu kord oli siis tegin seal ringikese ette ja üritasin maha rahustada aga no päris hea ta ikka ei olnud. Esimene oli okei, teine oli nurgast välja teiste poole, seal pani ajama päris korralikult, seotud vahe oli ka ja ma tõstsin veits käed üles mis oli paha, aga peale seda tõket tuli vähemalt tagasi ja hakkas vähe rohkem toimima ka. Edasi oli päris okei, suht paljud jäid kaugeks aga ma nägin ära ja andsin säärt ja läks ilusti. Viimasele suutsin natuke ette ka ronida aga maha ei tõmmanud. Sain 10nda auhinnalise koha, jee, sellest sõidust on video ka :  https://www.youtube.com/watch?v=YJVVHS1K1NA&feature=youtu.be

100 soojenduses tahtis ta nagu ikka täiega alt ära panna, polegi mul kunagi varem selline olnud, paneks aga ajama. Enam-vähem sain kontrolli alla. Esimese hüpped tulid hästi, 3s oli süsteem, esimene jäi kaugeks ja siis jäi vahe kitsaks ja tõmbas süsteemi maha (ei imesta sest süsteeme ta nagunii väga hästi välja ei tule ja lattaed-lattaed oli ka veel), järgmine oli kurvist välja lattaed, kus noh galopp oli vähe sitt ja ma ise ronisin ette ja tõmbas maha. Siis sai vist rohkem haiget v mida aga pärast seda sõitsin edasi veel (seotud vahe oli suht lai) ja siis tuli nagu paremini sääre vahele. Peale seda hüppas täiesti hästi minu meelest, ma isegi suutsin mitte ette ronida, aga siis 1. osa viimase peal istusid mingid pliksid ja siis ma pidin mingi haagi tegema ja karjuma ja nad jooksid eest ära ja siis ilmselgelt selle tõmbas ka Campari maha. Ehk siis tervelt 12kp-d. Aga ma olen siiski väga rahul sest ta ei tõmmanud kordagi lampi maha nagu Jüris eelmine kord, ja ülejäänud hüpped tegi väga hästi. Päris vastikud pöörded olid ka seal ja suutis need ka ära teha enam-vähem normaalselt + maandus enamus aega õigesse jalga ka, mis on eriti tore. Birke saatis mulle meetri video ka, jee! : https://www.youtube.com/watch?v=ppEjhN5kQDU&feature=youtu.be

Teisipäeval käis sepp. Ütles, et Camparil täiega nõmedad kabjad, et liiga.. laiali? Noh, nagu lestad või nii. Igaljuhul, et see mõjub liigestele halvasti, et halba nurga all jne, tuleb korralikult värkida, siis saab tõsta seda kabjanurka ja järgmine kord tahab võibolla mingi kiilu ka vahele panna, et seda nurka tõsta. See tuli täiega üllatusena mulle, ma olin kuulnud ainult, et madal kabjapõhi aga ta ütles, et seda ta nagu ei oska öelda aga et nurk on küll halb ja liigestele koormus suureneb sellega, aga no midagi katastroofilist ka pole selles mõttes, peaasi, et saab korralikult värgitud.
Kolmapäevane hüppetrenn oli üliiiiiiihea. Ta hüppas tõesti ikka väga hästi enda kohta, kui ma ise suutsin olla (loe: mitte ette ronida) siis ta tegi ikka täitsa ilusaid hüppeid juba, täiega rahul olin temaga, tõmbas tõkkele ja vaatas ja tegi ümaraid hüppeid ja kõik. No eks tal vigasid ka, vahepeal ikka vajus ja tegi oma traavlit jne aga no see on köömes kui ta nii ilusti hüppab :)
Neljapäeval tegin siis minitrenni jälle ja oli ka täiega mõnus, jumalast rahulik ja tasakaalus ja no lihtsalt väga tore oli temaga ratsutada.
Võiks nüüd samamoodi jätkata ka :)

Teisipäev.
Hobune hüppas juba natuke paremini aga ma ise olin nagu mingi eriline hädaline seal seljas. Mul on algusest peale kui Campari sain jalused veits pikad, unustan kogu aeg auke juurde teha. Ja no siis see trenn järsku hakkas täiiiega häirima, üldse ei saanud seal seljas olla, hüppe ajal täiega persetasin ja no ma ei tea nagu mingi esimest korda oleks hobuse seljas eks. Rintsu tõi siis auguraua ja tegi auke juurde ja siis oli natuke parem aga no ikka oli mul väga raskusi seal seljas millegipärast. Seal trennis sain aru, et Campari on siis see hobune kellel ei saa väga enne tõket ratset ära anda (nagu umbes kõik kellega ma eelnevalt sõitnud olen) vaid peab ikkagi jääma kontakti hoidma korralikult.
Kolmapäeval tegin minitrenni nagu ikka (ta väsib hüppetrennis täiega ära ja ei taha teda koormata) ja galopis tegin poolistakut, et ehk aitab mu teisipäevaste debiilsuste vastu, jalad hakkasid veits tulitama küll :D
Neljapäev, tegin soojenduses juba nii, et galopis üldse alla ei võtnud, sõitsin lihtsalt poolistakus elavat galoppi. Alguses tulima valiklatiga lattaeda, täitsa okeilt, vahepeal tahtis natuke ära vajuda ja ma ise tahtsin lati peal veits ette vajuda alguses, aga tegi täitsa ilusaid hüppaid kohati. Siis tulime järjest, üks seotud vahe sirge peal jäi lihtsalt täiiiiega tillerdama, kohe peale esimest oli lihtsalt täiesti selline et - "keeranvasakule,paremale, äkkivasakule, aga ehk paremale" ja siis ma olin et no mida vile mine otse palun :D Tulin siis uuesti ja andsin talle stekki esimese lattaia peal, tõmbas maha, pani veits ajama aga pärast seda hüppas paaaalju paremini. Esimene parkuur oli nagu ülimõnna, jumala head teravad hüppad, isegi alt tuli hästi välja. Teine parkuur oli kõrgem ja ka hea, kuigi noh, natuke oli tunda et ta oli vässu ja tõkked juba kõrged ja midagi seal riivas ka ikka aga no enamus hüpped olid ikkagi väga head tema kohta. Niiet jeeee, kõige parem trenn siiamaani, on veel lootust, et saab hüppama :D See trenn polnud neid istakuprobleeme ka, mis teisipäeval, mis on ka tore.

Esmaspäeval tulin kavalette, mis Sirle ilusti maha oli jätnud :D
No isssversusssver noh. Kartis täiega seda kohvikupoolset osa kus lauad ja toolid on, tegin seal mingi 40 galopivolti vist enne kui suutis sealt normaalselt paindes läbi joosta. Siis läksin pöördest välja kavaletile, mille peale ta ei suutnud loomulikult üldseeee keskenduda. No lõpuks siis sain ikka normaalselt aga pidin päris mitu korda ikka tulema. Teisest nurgast tuli päris hästi, kuna sinna pealesõidul ei olnud vaja jõllitada silmad punnis igale poole.
Teisipäevane hüppetrenn - kohe alguses jäi mingi täiega laperdama ja üldse ei vaadanud, andsin korra stekki, siis vaatas natuke rohkem. Parkuur oli päris debiilne, kõik mis õigesse kohta läksid ajas maha, mis puusse panin hüppas puhtalt, täitsa debiilne. Aga siis korra pani okserisse suht korralikult sisse ja pärast seda hakkas kossi ka tõstma ikka normaalselt.
Neljapäeval oli juba palju parem, tulime rida (kolmene peneroll, 1 fulee lattaed, 3 fuleed okser).Read mulle alati meeldivad. Parkuuri ka seal seotud teiste takistusega ja no ikka vaatas ja hüppas ja tõstis isegi jalgu. Ma ise muidugi olin suht kana ja tegin ikkka ja jällllle neid samu vigu - tõstsin käsi üles ja vajusin ette. Aga no obviously kui ma talle 3m enne kaelapeale vajun siis ta ei jaksa vist väga hüpata eks. Aga viimane parkuur suutsin enamvähem mitte teha neid debiilsusi ja ta suutis ka jalgu ikka tõsta veits ja oli päris tore. Pärast Rintsu ütles, et tõkked olid juba üle meetri niiet see on ka tore.

Treeningvõistlused siis.
Valmispanemisega läks ikka kiireks nagu alati. Tegin hästi kiire soenduse õues, tundus et ei saanud teda hästi liikuma kuna pikka stekki polnud. Aga kui sisse saime siis läks äksi täis ja liikus väga hästi. Soojendushüpped olid nii ja naa, enam-vähem normaalsed. Parkuur oli ka okei, ma ise ei mäletagi enam väga aga liikus ilusti ja ühtlaselt, ühe lattaia tõmbas maha suht lambiselt, enne seda just kõrvalt üks laps hakkas röökima, võibolla sellepärast.
Teine soojendus oli ta lihtsalt IMELINE. Nagu no appi kui hea oli hüpata lihtsalt. Sain täpselt õige hea tempo, ta absoluuutselt ei vajunud kuskile oli täiesti sirge, ma nägin kogu aeg sammu ja ta tegi jumalast ilusaid ümaraid ratsahobuse hüppeid. Tõesti no niiii hea oli hüpata. Ja siis parkuuris esimesele pealesõit oli inimeste juurest ja ta jäi vahtima,  tõmbas kuidagi krampi ennast. Ja siis terve ülejäänud parkuur ei keskendunud nagu üldseeee takistustele ja tõmbas päris mitu tükki maha, suht lambiselt. Rintsu arvas, et ta oli tüdinenud, et täpselt samad tõkked ja no nii oligi. Ja no eks see galopp läks ka nõmedaks seal alguses ja enam eriti korda ei saanud. Ühesõnaga see läks küll vähe pekki. Aga soojendus oli see-eest nii megahea, et ma olen ikkagi päris rahul sest no kui ta kogu aeg selline oleks nagu soojenduses siis oleks ikka supermegahea hüpata.

Ratsastuses on juba täiega mõnus, mulle hullult meeldib temaga sõita. Ta on eest hästi kerge, ta kunagi ei jää käe peale istuma ( mida ma vihkaaan) ja see mulle täiega meeldib. Natuke tuim on aeg-ajalt, stekiga sipsan ikka päris tihti aga läheb kogu aeg paremaks. Sääre eest olen ka proovinud, täitsa läheb, paremale küll paremini kui vasakule, üleüldse on ta paremale rohkem kõver, vasakule ei taha nii väga painutada ka ( või olen mina kõver? väga võimalik, sest Lakay oli ka minu arust vasakule kangem), aga no alati saan ta ikkagi ilusti painutama vasakule ja sääre eest ära minema, lihtsalt paremale tuleb see kuidagi kiiremini ja vabamalt. Üleminekutel enam niipalju pead üles ei viska, üritan hästi vähe ratsmega võtta, tundub, et tal mingi häda sellega. Igaljuhul ratsastada on juba päris mõnus temaga. :)
3x olen hüpanud ka. Esimene kord oli selline harjumine, hullult imelik oli ja no täiiiiiega vaarutas igale poole enne takistust, takistuse ajal ja ka pärast takistust. Teine trenn oli juba natukene parem aga hüppas mul päris mitu korda alt ära ja no ikka oli kuidagi väga harjumatu see asi, aga vaarutas juba veidi vähem. Hüppas suht kael püsti ja ei saanud selliseid häid "round topline" hüppeid.  Nüüd viimane kord oli juba päris hea, ainult mõned korrad tahtis enne takistust ära vajuda ja tõke peal ei vajunud peaaegu üldse. Mõned tõkked olid juba kõrgemad ka (meeter äkki? vb liialdan ma ei tea, pole ammu hüpanud mingeid kõrgusi, vast ikka oli meeter :D), ja vahepeal tegi päris head hüpped isegi. Korra pani suht rõvedalt lattidest läbi ma mõtlesin, et kas nüüd paneme täiega mäsa aga tubli traavel suutis oma jalad sealt lattide vahelt ära korjata. Ja siis mis oli täielik traavlilaks oli see kui tulin sirge peal seotud vahet ja siis jäi kahe tõkke vahel ristlema. Nagu miks sa midagi sellist peaksid tegema hobune :D. Aga jah, tundsin ennast juba natuke paremini ja kui ta suudab otse tõkkele peale minna normaalse tempoga siis võib isegi täitsa ratsahobuse hüppeid ka teha. :D Aga no ilgelt pean tegelema sellega, et ta otseks saada ta üldseee ei oska sirgelt joosta, koguaeg tahab vaarutada kuskile. Peale viimast tõket ka tahtsin patsutada siis instantly kui ratsme ära lasin vajus mingi 3 m paremale.. nii mauno :D

Okei. Vahepeal käisin Rintsu trennis, sain juba päris heaks ja pehmeks ja olin, et ojee nüüd tuleb. Järgmine päev läksin siis sõitma, üritasin superpehme ratsmega sõita ja ja no ta liiihtsalt täiega krambitas ja ma ei saanud aru miks sest ma olin nii kerge käega ja no kuidagi ei häirinud teda. Ja no siis ma olin seal juba dramaatiliselt nutma puhkemas sest ma lihtsalt ei teadnud mis ma tegema peaks ja siis nägin, et Rintsu on kohvikus ja jumal tänatud ta tuli ja vaatas ja käis seljas ja aitas ja siis ma sain ikkagi lõpuks enam-vähem heaks. Aga kui Rintsu seljas käis siis Campari paar korda hakkas täiega vastu, pead vehkides, nagu oleks täitsa vihaseks saanud. Ja siis Rintsu arvas, et äkki tal on hammastega midagi. Järgmine hommik helistasin Joosepile ja ta ütles, et võibolla saab juba täna tulla, et annab teada. Ootasin siis kõnet aga ma ise pidin kella viieks tööle minema ja mõtlesin, et kui ta nüüd helistab siis on küll ülinõme. Ja helistaski mingi 10min peale seda kui ma olin tallist ära tulnud, et tunni pärast saaks tulla. Õnneks Sirle olisupertore ja näitas Camput Joosepile (aitäh Sirle!) ja olidki tal mingisugused konksud/teravad ääred hammastel ja põsed olid lausa katki olnud.
Reedel tegin juba enne hambaarsti talle Rintsu soovitusel külgratsmetega kordet. Sama tegin ka laupäeval ja pühapäeval enne trenni. Laupäeval oli juba päris hea, kordel küll päris tihedalt üritas pead üles visata ja krampi tõmmata aga natuke kakles endaga ja siis jälle lõdvestas. Trenn oli juba päris mõnus, pidin küll võtma aga sain suurem osa ajast siiski täiesti pehme ratsmega sõita. Pühapäeval oli juba kordel parem, lõdvestas paremini ära ja sai ühtlasemalt jooksma. Ja no seljas oli juba niii mõnus, täiega lõdvestas ära ja jooksis päris hästi. Peale trenni näitasin talle seda suurt kummipalli ka, ta ikka täiega passib seda alguses, pärast ei teinud enam väga ehmunud nägu aga ega see talle ei meeldinud. :D
Peale trenni ei olnud ta üldse märg ka laupäeval ja pühapäeval, kui ta normaalselt lõdvalt jooksma sain, alguses oli ikka iga trenn jumalast märg. Ta oli üldse peale trenni täiega mõnus ja sonsu ja rahulik ja siis viisin ta õue ja hakkasid seal kohe Aktaioniga semimma, mulle tundub, et talle täitsa meeldib seal Jüris, paistab väga rahuolev.
Järgmine nädal proovin siis vist hüpata ka, väga põnev :D

Eile tegin siis juba natukene korralikuma trenni ka (loe: trenn sisaldas traavi ja galoppi).:D
Ega no vigasid on palju ja võiks siin pikalt hädaldada aga sellest pole üldse midagi hullu kuna iseloomult on ta hästi tore ja mõnus on temaga sõita vaatamata sellele, et ta vähe tohlaks praegu veel on. Rintsu tegelt ütles ka, et ma ei tohiks temalt niipalju nõuda kohe, et peaksin sõitma nagu neljasega. :D Ta pole ju pikaltpikalt trenni saanud tegelikult eriti.
Huvitav seik oli näiteks sammust galopitõste mis oli, jällegi, tema jaoks täielik hämming. :D
Aga nunnusti vaatas maneezi tagumist otsa, mitte ei passinud iga kord kui sealt mööda sõita ja oli normaalne ja rahulik hobune, see on ülitore. Pärast üritasin ta jalgu ka pesta (või no pesingi) kuigi Camparil oli päris palju ütlemist selle kohta, see talle nagu üldse ei meeldinud.
Igaljuhul praegu tundub küll, et ta täitsa hakkab mulle meeldima :)

Nii oleme nüüd obesega Jüris, ehk nüüdsest ma sõidan Campariga. Toomisega oli juba igast nalja, ei tahtnud ta treiku peale minna ja kui läks siis suutis laamendada seal mõnusalt. Igaljuhul näo pealt on katki päris mitmest kohast (no nahk maas veits ei midagi hullu) ja veits oli longanud ka pühapäeval. Aga kui esmaspäeval sõitma läksin ei olnud mingit käiguvahet näha, niiet loodan, et kõik on ikka korras. Jõudsin ainult sammu teha kuna läks vähe kiireks ja no mul oli seal sammus juba piisavalt juramist. Nimelt peatused olid talle mingid väga segased asjad.. :D Kas viskas pea täiega lakke või kui selle peale säärega rohkem surusin hakkas täiega tõmblema. Aga Rintsu oli platsil õnneks ja jagas mulle seal õpetussõnu ja siis sain ikka lõpupoole juba paar normaalset ratsmes peatust ka. Suht hämming oli igaljuhul :D Aga muidu oli isegi normaalsem kui viimasest korrast mäletasin, eest oli suht kerge ja no väga tuim ka ei olnud (no andsin ikka mitu korda stekki ka :D).
Üritan täiega kiirelt mingit varustust kokku soetada, see on mu rahakotile ikka äärmiselt laastav. Aga üldiselt väga tore. A ja ega ta käituda ka väga ei oska, tallivahel kui puhastasin tõmbas nöörid lahti, taunomauno. Igaljuhul siuke tore lugu, ma loodan, et saab ta ikka selliseks heaks ja mõnusaks sõidetud. :)

Ma olen ikka kohutav blogija, tahaks kogu aeg lugeda mis teised kirjutavad aga ise ei kirjuta mitte midagi. Juunis olen viimase postituse teinud ja nüüd juba oktoober kohe. Mitte, et mul ikka midagi tarka kirjutada oleks, mõned võistlused siin vahel olnud (meistrikad ei läinud väga hästi Lakay sai hämmastava trauma ja no mul olid mingid meetrised kannused millega ma teda surkisin ja siis ka ikka passis seal, uskumatu), aga no samas täitsa ok, mõlemas vist 1 maha kui ma õigesti mäletan. Ülimõnna oli ikkagi Lakayga sõita :)
Ottoga vist käisin Perilas, seal 1. sõit oli päris okei, oli vist puhas ja mingi auhinnaline ka? Ma loodan, et mäletan õigesti. Siis teise sõidu soojenduses sain ta megaaaheaks ja siis mõtlesin no nüüd tuleb ükskord normaalne sõit ka Ottoga aga platsil oli hääästi suur loik (loe: järv) ja 2x pidin sealt läbi sõitma ja no Ottokas tõmbas ennast täiiiiesti krampi ja siis mõlemal korral tuli järgmine takistus peale seda maha.. Oh well.. :D
Nüüd on aga uued tuuled puhumas, mingi aeg oli täielik teadmatus aga praegu juba enam-vähem tean mis saama hakkab ja täiega ootan seda. :D Eks kui aeg käes siis kirjutan siia ka midagi. Igaljuhul ma olen veel elus ja täitsa ratsutan.

No ei ole mul seda kirjanikusoont, teen kiire ülevaate :D

Otto on päris palju haige olnud, praegu peab 3x päevas rohtu saama mis tähendab, et vuran pidevalt Lagedi-Jüri-Kakumäe vahet, õnneks on isal puhkus ja saan ta autot kasutada enamasti, aga ikka päris keeruline on igale poole jõuda + bensuraha kulub korralikult. Esimene kord kui läksime andma oli Kaia kaasas ja mõtlesin, et noh, annan karjamaal ära, ei võtnud jalutusnöörigi kaasa. Ottokas tõmbas aga koheselt mul käest lahti ja siis ei andnud mingi 5 min kätte. Korra tuli võttis mult porgandi ja siis pani jälle jooksu :D Lõpuks sain ta ikka kätte ja viisin boksi ja siis lasi megailusti anda rohtu. Nüüd eile lõunal läksin siis Eliis ütles, et Otto jaurab ja tõuseb püsti. Hakkasin siis rohtu andma ja tõepoolest jauras. Ma õppisin aga Austraalias hea nipi kuidas tõmblevat hobust paigale saada (peab kaelast kinni võta, ei oska siin seletada)  ja Kaia oli kaasas nii et sai lebolt antud. Täna pidin aga juba üksi andma ja ei saanud oma võtet kasutada, siis panin lihtsalt nööri ümber nina ja no natuke üritas püsti ajada aga sain ikka suht ruttu antud.

Kuna Ottokas on haige ja ma ikka vägaväga tahan meistrikaid sõita siis küsisin Liinalt kas võiksin Lakayd laenata ja ta oli nõus. Eelmine näda käisin Kaidi hüppetrennis ja tutvusin jälle Lakayga, oli ikka veits harjumatu küll. Laupäeval olid võistused, põhiparkuur tuli päris hästi välja ja oli puhas. Ümberhüpetel oli pinge päris suur, kõik tahtsid ikka väga võita :D Samm läks paaril takistusel ikka niii puusse, viimasel hetkel nägin, et nüüd saab ainult kas väga kaugelt või väga alla ja no läks alla, õnneks tubli Laki hüppas välja ja võitsime ära, niiiii õnnelik olin selle võidu üle, Porsche sõit ikkagi :D Üldse oli väga lahe võistluspäev Jüris jällegi!

See nädal käis Rintsu mulle trenni andmas ja oli täiega tore, Rintsu tuletas päris palju asju meelde millele pean mõtlema kui Lakayga sõidan. Nädalavahetusel ongi siis juba meistrikad, niiii põnev. Ise tahaksin vägaväga teha puhtad sõidud, siis oleksin superrahul :)

Kuna paljud on uurinud siis püüan natukene kirjutada. :)

Vahepeal oli siis Perila võistlus mis oli päris ulme. Ottokas lampi tõrkus Joannal soojenduses ja no siis veel paar korda. Sõit läks väga lappama ja lõpuks viimast Otto tõrkus ja Joanna kukkus alla, õnneks ta haiget ei saanud.
Minul olid muidugi närvid läbi ilmselgelt kui pidin sõitma minema. Soojenduses sain ta ikka igalt poolt üle aga no ega seal midagi head ei olnud, panin enne igat takistust sääre ja kannuse nii peale kui sain aga sealjuures tahtis ta terve aeg ikka ilgemalt lappama panna.
Sõit oli väga raske aga ma jäin no megarahule tegelt sest ise ikka täiega pingutasin ja pingutasin ära. Suutsin enam-vähem kontrolli all hoida ja tõrkuda ei lasknud.
https://www.youtube.com/watch?v=g5ACV7TUZUk
Videos on hästi näha kuidas ma temaga seal võitlen aga no tuli puhas ja sain isegi auhinnalisele niiet jäin endaga tegelikult hästi rahule. :)

Peale seda oli Ottokal siis mingi tõrkumise teema aeg-ajalt suhteliselt lambiselt. Rohkem võistlema ei olegi jõudnud vahepeal
See nädalavahetus pidin Veskimetsa minema aga Otto on nüüd haige niiet ei läinud. Praegu ei ratsuta. :)
Järgmised sihid on siis Jüri harrastajate sõit ja siis meistrikad.

Kiva trenn

Kuna paljud tahtsid teada mis trennis toimus siis kirjutan siia.

Tegin soojenduse ära, ta oli suht okei, mitte imeline aga no üritasin teha nii nagu Rintsu viimane ratsastustrenn rääkis ja tuli täitsa välja. Alustasime ringi peal kavaletid ja lattaed. Kohe kui Tiit ütles, et tulge neid kavalette kaare peal siis ma olin mingi oh no - ma polegi ju Ottoga kavalette teinud (ainult maas olevaid latte ja neid ka mitte eriti palju).. Aga noh, üle ta läks, seal ütles Tiit ainult, et ma rajalt välja tulles ei laseks tal juurde võtta vaid hoiaksin lõpuni koos. Enam-vähem toimis. Siis tulime rida, ma ei teagi palju see rida oli, hiljem tulime seda normaalse viiega. Aga alguses pidime tulema kuuega, ehk siis koos sisse ja vahel ka koos. Otto seal vahel enam-vähem püsis, kuigi maandus umbes kõik korrad valesse jalga ja paar korda peale takistust pani ikka ajama ja pidin ta vastu seina seisma võtma. Tulime seda vahet mõlemat poolt (okser-lattaed oli see). Siis tulime süsteemi ja siis järjest 2 rada. Ottokas hakkas päris palju tassima mis oli mega annoying. Paar korda jäi kaugeks ja siis tuli kuldreegel - EI TOHI KAUGELT LASTA ja veelvähem lükata.. Tiit ütles, et see on kõige valem asi mida üldse Ottoga teha saab, et ma pean alati ja ALATI teda pigem alla viima ja jumala eest mitte lasta kaugelt kuna a) ta läheb laiaks b) ta paneb peale takistust ajama c) galopikvaliteet läheb perse d) see ei treeni teda absoluutselt f) ta ei õpigi normaalselt hüppama. Ja siis tulin mitumitu korda sest ikka jäi kaugeks ja no ei julgenud üldse nii lähedale viia aga lõpuks sain ikka viidud.
Üldiselt täpselt sama jutt mis Rintsu mulle kogu aeg räägib. Aga sain veelkord kinnitust, et kõige tähtsam on et ma ootaks rahulikult ja ei laseks tal jumala eest kaugelt ära tõugata, pigem kas või täiesti põhja.

Ja ma ei tõrkunud ega kukkunud alla niiet hästi. :D

Ei ole mul seda kirjanikusoont ilmselgelt... :D
Igaljuhul Jüris sõitsin Ottoga meetrit, suht lamp oli ise panin seal kohati pange ja kuidagi ei suutnud üldse mõelda parkuuri ajal, süsteemi teine tuli maha kuna jäi kitsaks, aga sain viienda koha ikkagi. Muidu oli nii lahe võistlus ja mulle täiega meeldis.
Siis tegime trenni vahepeal ja siis oli Niitvälja 110. Ma ikka põdesin ka kuna ma sain ühe sõidu sõita ja valisin, et sõidan siis 110t aga terve aeg põdesin, et äkki oleks pidanud ikka 85 minema.. Ja siis kui rada vaatama läksime siis oli näha ka, et pole just kõige madalam 110 ja päris palju igast valgeid planke ja asju ja veekraav ka veel pealekauba. Ma siis leidsin, et mu eesmärgiks on mitte surra. :D Soojenduse läksin siis vahtis nii hullult ringi, et molli keeldus totaalselt allapoole panemast.. Lõpuks ikka galopis sain ta juba enam-vähem okeiks. Hüpped tulid suht head, eriti okseri omad, siis tuli juba natukene parem tunne sisse aga no põdesin ikka täiega. :D Seekord vähemalt suutsin kogu aeg parkuuri ajal mõelda ja nägin ikka ära, et nüüd tuleb alla v kaugele sõita ja väga hullult ise ei tõmmelnud, käed ikka natukene tõusid aga mitte väga hullult. Paar korda riivas ka aga tuli puhas ja no ma olin mingi megaõnnelik lihtsalt kui parkuur läbi sai ja öeldi, et puhas ja II kohale :D. Lõppkokkuvõtteks jäin muidugi kaheksandaks aga esimese kohaga oli vahe ainult 3 sekundit niiet päris hästi tegelikult, eriti arvestades seda kes seal sõitsid ja kui palju neid oli + ma läksin täiesti puhtuse peale, ma kiiruse peale ei mõelnud absoluutselt. Kahjuks ma Ruilasse minna ei saa, aga vähemalt sai siis sisehooaja väga mõnusa võistlusega ära lõpetatud. :) Järgmisena on minul siis ilmselt Perila Kevad juba mais...

Sai see "hirmus" esimene võistlus Ottoga läbi ja täitsa tore oli. Ma ise olin ikka päris närvis ja kujutasin ette ma ei tea mis tsenaariume mis kõik halvasti võib minna.
Ilm oli muidugi eriti tore üllatus hommikul, või noh, mitte nii väga üllatus aga ma lootsin, et äkki see lörts/lumi ikka ootab ühe päeva. Läksin varakult talli, siis lampi tuli mul üks haak pükste eest ära ja ilma selleta vajus lukk lahti ja siis jäi nagu auk.. No ma siis ütlesin issile, et ta prooviks ära parandada, leidsin tallist näpitsad ja isa kirus küll aga sai lõpuks korda, niiet see probleem oli lahendatud. Vahepeal ma avastasin, et ma olen oma telefoni koju jätnud niiet isa pidi veel sellele ka järgi sõitma mille üle ta väga rõõmus ei olnud. Igaljuhul siis tegin varustuse ära ja tegin Ottoka korda. Peale läks Otto Gordoni järgi üliilusti, kõndis kohe ilma ühegi kõhkluseta peale.
Kohale jõudsime siis Gordon võeti maha, kuna ta laamendas seal ja neil oli boks olemas. Alguses oli Otto ka närvis kuna Gordon närveldas ja siis läks oma boksi ja Otto oli veits endast väljas aga võtsin ta korra maha ja rahunes üsna ruttu maha ja panin ta peale tagasi.
See 90 rada oli ikka päris debiilne ja no ma olin ikka päris endast väljas. Soojendusse jäin ma hiljaks ka ma jõudsin teha umbes pool ringi traavi ja ringi galoppi ja siis juba hüppama hakata. Seega ma korraliku galoppi nagu sisse ei saanudki ja no soojendushüpetel polnud seda ka väga raske teha kuna järjekord seisis umbes 6 fuleed enne takistust ja no kuskilt kaugelt vahele pressida on ka äärmiselt ebaviisakas ehk siis jah, soojendus oli väga allapoole arvestust.
Sõit iseenesest läks täitsa hästi, 90 oma oli täitsa ilus. Üldiselt läks kõik plaanipäraselt, ainult 2 korda jäi ristlema mida ma ei hakanud üritamagi korrigeerima kuna see oleks lihtsalt rütmis sassi ajanud ja no 9ndale punasele lattaiale ei tulnud pööre välja ja siis jäi passima ka veel. Aga muidu jäin täiega rahule ja sain VI koha niiet väga tore.
Seda sõitu saab näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=MWXOh9568E4
105 sain korralikult soojendada ja soojendushüpped tulid ka paremad. Ma olin esimene niiet jäin platsile. Hakkasin siis soojendustõket tulema, liiga aeglase tempoga ja no siis ta otsustas sinna ette tõrkuda (see oli see sama mis ta 90s passis) aga siis ma viimasel hetkel surusin kannuse sisse ja ta hüppas sealt läbi kuidagi ja no ma olin juba hüppes ja sadasin alla sealt seljast. See oli päris koomiline mu esimene mõte oli et kas ma PÄRISELT kukkusin praegu alla vä :D Päris valus oli alguses, Rintsu jooksis kohe platsile ja viskas mu selga ja no siis hakkasin sõitma, Paul veel tegi mingi kommentaari which was funny. Igaljuhul siis hakkasin sõitma ja ta mingi esimest 3-4 takistust passis päris korralikult, sai vist haiget ja pidin talle ikka korralikult säärt ja kannust andma ja no siis ta pani vähe ajama. Tempo ei olnudki nii suur aga polnud enam nii hästi kontrolli all. Rütmi ei saanud ka paika ja no hallile okserile pani nii kaugelt lendu, ma jäin ratset hoidma, et alla viia ja siis ta pani lendu ja ma jäin täiega peale, niiet see oli päris rõve. Ja järgmisel ta hüppas mingi poole sammu pealt mis ei olnud ka kena. Ja no kolistas ka palju. Aga üldiselt noh, Otto päästis ja ma vähemalt suutsin tagasi selga ronida ja sõita niiet ikkagi selles mõttes olen rahul. IV koha saime ka niiet see on eriti tore. Ühtegi plaanitavat pööret ma küll ei teinud aga tempo oli piisavalt kiire.
Seda mitte nii ilusat sõitu saate vaadata siit: http://www.youtube.com/watch?v=WsEBzgljNdI
Niiet jah, olid toredad võistlused ja läks palju paremini kui lootsin ja no see kukkumine oli ka päris huvitav ja koomiline kogu selle asja juures. :D
PS! Suur-suur tänu Birkele kes oli superasjalik abiline ja sai Ottoga väga hästi hakkama! :)

HÜPPETRENN :D

Soojenduses mõtlesin, et ei kiusa teda üldse ja küsin ainult maailma kõige elementaarsemaid asju nii kergelt kui vähegi võimalik aga siis ta ikkagi otsustas et võiks nurka karta ja nagu üritasin galopis pikemaks sõita tahtis kohe alt vehkat panna niiet pidin ikkagi natuke seal jaurama...
Hakkasime siis hüppama, alguses tulin mingit madalat lattaeda, üks valiklatt oli ees. Esialgne probleem oli, et lähen liiga vara ette, pean lõpuni sügaval sadulas istuma. Aeg-ajalt üritas ikka ära panna, siis tegin peatus-taandus ja edasi. Tulin mõlematpoolt, vahepeal Rintsu võttis valiklati ära, siis lõpuks oli vähe kõrgem aga no mitte kõrge... 105 lähen ju max võistlema niiet hetkel pole õnneks vaja veel :D
Siis tulin okserit, see oli seal nurgas mida ta algul passis ja siis no ei saanud üldse normaalset galoppi esimesed korrad, pidin mitu volti tegema enne takistust, et galopp normaalseks saada. Ühe kurviga oli paremast jalast probleeme, et ei sõitnud piisavalt välja aga siis Rintsu näitas ja seletas ja siis tuli ilusti välja. Ja siis parkuur. Esimene oli aed nurka, siis paremale - lattaed okser seotud vahe 5 sammu (pigem edasi), siis paremale diagonaalil valge aed, siis vasakule, seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule, kolmik ja kaare peal seotud vahe lattaed (normaalne 5). Pidin paar asja uuesti ka tulema, kuna tulin kolmikule vähe viltu ja okserile ei saanud sammu hästi paika ja siis ei tulnud vahe hästi välja..
Teine parkuur oli punane aed nurgast välja, siis paremale diagonaali valge aed, siis vasakule okser-lattaed seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule kolmik-lattaed kaare peal 5 sammu ja siis paremale seotud vahe lattaed-okser 5 sammu (pigem edasi). Teine parkuur oli juba parem, 999 peatust ja taandust trenni jooksul olid toiminud püsis täitsa käes... Viimane kord kui kolmikut tulin oli eriti hea, kaugelt nägin sammu ja oli nagu normaalne hüppamine nagu peaks olema vast.. Saaks nüüd rohkem kui ühe takistuse nii tehtud. :D Aga üldiselt jäin rahule ja Rintsu arvas, et võib vast Veska minna küll... Ma ise olin muidugi superläbi ja näost tulipunane järgmised 20 min, ma ei tea kas Ottoga on nii raske hüpata või mu füüsiline vorm on langenud kohutavalt.. :D Aa ja vahed tulid üldiselt isegi välja niiet eelmise trenni probleemi enam polnud, thank god :D Üldiselt Otto on ikka tubli ja nunnu, aga töödtöödtööd on vaja teha (pigem minul ma ikka kohati nii kanapea). :D

Oli tore hobusene nädalavahetus :D

Laupäeval käisime kõigepealt Kaiaga Jüris. Panin need samad vahed, millega mul hüppetrennis neljapäeval probleeme oli lattidega maha. Jaaa siis üritasin nendest lattidest siis õige arvu sammudega üle saada. Oli päris keeruline ja no ma pidin ikka täiiiiiega edasi sõitma. Muidugi kuna need olid ainult latid maas siis läksid vahed ka natuke suuremaks aga no ikkagi. Aga no trenni lõpuks sain ikkagi kõik need vahed nii ära tuldud, et tegi õige arvu samme ja täiesti sääre vahelt ära ei läinud ja pärast sai ilusti kokku tagasi. Muidugi kuskil puuriti ka ja siis ta passis ühte nurga koguuu aeg. Aga jah, seda tuleb meeega palju harjutada, kuid laupäevane trenn andis lootust, et ongi lihtsalt harjutamise asi ja küll ta ka haarama hakkab rohkem niiet selleks ei peaks täiesti sääre vahelt ära jooksma.
Ja siis läksime Nuhja. Alguses pidime maastikule minema ja siis Kaia ei tahtnud üksi minna ja küsis Liinalt, et kas ma võin Lakayga kaasa minna ja ta lubas. Aga kui kohale jõudsime siis avatasime, et plats täiesti sulanud ja Kaia tahtis platsil sõita, kuna nad pole kaua saanud normaalselt sõita. Läksime siis platsile ja no Lakay oli lihtsalt suppppppperhea. Nooo nii hea ta mingi maailma parim hobune minu arust ausalt :D Ta nagu reageerib absoluutselt igale mu mõttele ja saab absoluutselt kõigest aru mis ma tahan ja no täiesti nagu meie ajud oleks ühendatud. :D Nii hea ja stabiilne ja nunnu ja armas oli ja no hullumaja lihtsalt ma ei saa üle sellest. :D Oleks mul raha siis ma ostaks ta ära ja viiks ta kuskile maailma kõige nunnumasse tallikesse ja nunnutaks ja paitaks teda päevad läbi.
Ja siis käisin korra Aktaioni seljas ka, oli naljakas :D Selles mõttes, et ta oli jumalast hea ja eest paljupalju kergem kui ma oleksin selliselt kolakalt oodanud, aga ta oli no niii suur ja matsakas esiteks mis oli täiega harjumatu ja selline noh, aeglane.. aeglase reaktsiooniga õigemini vist siis. :D Aga jah, uskumatult kerge eest sellise matsaka kohta :D (tegelt ta ei ole matsakas lihtsalt ma võrdlen Lakay ja Ottoga.. :D)

Ja siis pühapäeval otsustasime lampi Kaiaga Veska võistlusi vaatama minna ja siis vaatasime 90 ja 105. Oli põnevaid sõite, kuigi päris paljud kelle pärast läksime ei sõitnudki, mis oli leim.. Aga oli ikkagi pärleid niiet oli seda väärt. :D Ja no tekitas ikka veel rohkem võistlemisisu aga samas mul selline tunne, et ma pole nii ammu võistelnud, et ma saaksin mingi närvihäire vist. :D

Ma pole ilmatuma pikka aega kirjutanud, kuna Ottokas oli vahepeal lombakas :(  Aili käis mitu korda ja Ottokas sai rohtu, massöör käis ja nüüd teeb Aive talle massaaži.

Eelmine nädal sai uuesti sõitma hakata. Minu arust on ta parem kui enne, ehk oli tal juba enne kui lonkama hakkas kuskilt valus. Nädalavahetusel oli ta eriti hea, (reedel ja laupäeval). Pürgis ilusti edasi ja enamasti oli nõus ilusti lõdvestama. Galopp oli ka palju parem kui enne lonkamist. Ma hetkel üritan veel lühikese trenne teha, et mitte liiga suurt koormust kohe peale panna. 

Loodan, et varsti saab hüppama ka hakata, ei mäletagi enam kuidas see käis :)

Laupäeval käisin Nuhjas ka Offi kordetamas. Lõpuks jooksis megaaailusti ja rahulikult see oli lihtsalt niiii nunnu. Kõige nunnum poni maailmas.

Üritan siis nüüd jälle tihedamini kirjutada ka, ehk õnnestub.

Minu 2013.

Tegelikult oli mul ju üsna hobustevaena aasta, samas üsna põnev. Aasta alguses sõitsin veel Lakayga ja ta oli ikka superhea, no nii hea, et tõesti paremaks ei saa. Pidin veel viimase võistluse ka tegema aga ma ei mäletagi, mis ette tuli igaljuhul ei jõudnudki enam võistlema. Jube kahju oli ikka nii head hobust maha jätta aga teadsin, et nagunii oleks olnud viimane hooaeg ja ega iga päev ei tule võimalust Austraaliasse minna. Pealegi Martal kindlasti hea meel, et ma läksin. ::D

Austraalias alguses ei näinud ikka tükk aega hobust. Või no nägin aga ei tegelenud. Lõpuks sain siis talli tööle ja see oli nii lahe tall ka. Noorte galopihobuste treenimistall, ehk ratsutama ei jõudnud ma ka seal kuna nende selga küll ronida ei tahtnud. Küll õppisin palju selle kohta, kuidas hulludega käekõrval hakkama saada ja natuke veterinaariapoole pealt ka.. (ikka ise midagi teha ei julge tegelikult). Nende ratsutamisstiil mulle ei meeldinud, kuigi pean tunnistama, et ulmekiirelt panid need täiesti toored hobused ikkagi sadulasse ja ilma mingite karmide suuliste või kannusteta. Terve aeg mõtlesin, et peaksin ikka ratsutama minema aga no ei leidnud aega või olin väsinud või no sada häda.

Kui teise talli tööle läksin sain lõpuks ratsutada ka. Mingil põhjusel nad alguses lubasid mind ainult galopisadulaga ühe vana galopihobuse selga, kes selleks ajaks oli peretütre hüppehobune. Galopisadulaga sõitmine oli muidugi uudne kogemus...ja vastik. :D Üleüldiselt mina selle galopivõidusõidu võlu ei näe eriti. Ma nägin mis trenni nad tegid ja no ei olnud see midagi erilist, ometigi võitsid nad küll ja kohati teenisid päris head pappi sellega. Enne äratulekut käisin korra normaalse sadulaga ka ja siis sain aru, et see ikka megasitt hobune, või megahea, kuidas võtta. Selles mõttes, et ma nägin kuidas peretütar temaga ikka üle meetriseid takistusi hüppas. Samas see hobune oli no niiiii sitt ratsastuses kui üldse võib olla, niiet mina aru ei saa kuidas ta nendest takistustest üle läks. Ei painutanud, oli megatuim nii suust kui säärele, ratsmesse tulekust ei hakka rääkimagi jne. Igaljuhul seal mu Austraalia hobustekogemused lõppesid. Teooria poole pealt lugesin küll hästi palju igasuguseid artikleid ja raamatuid, et natukenegi ennast hobustest eemal olles arendada.

Üks tagasitulekupõhjuseid oli ka see, et ikka ilge isu oli trenni teha. Aga tagasi tulles avastasin, et polegi nagu eriti hobust kellega trenni teha. Off on küll superpüss aga ilmselgelt mitte mulle eksju. Pealaegi Austraaliast tagasitulles ei tundunud see muda sees vihmaga sõitmine enam üldse nii aksepteeritav kui varem millegipärast. Ja siis tuli välja, et Rintsu hakkab Jüris midagi majandama ja tuli otsus, et peaks mingisuguse rendihobuse leidma. Ja no see ei ole ikka üldse lihtsate killast ülesanne. Hobuse ostmine on juba keeruline ja rendihobuste turg on oluliselt väiksem, eriti kui otsid hobust kellega annaks ka mingeid vähegi arvestatavaid kõrguseid võistelda. (no üle meetri). Igast variante oli ja mitmega oli nagu asi vahepeal täitsa kindel aga lõpuks siis ikkagi läks midagi kõigiga nihu ja kogu aeg mõtlesin, et no siin peab mingi saatuse käsi mängus olema, et miks ei saa asju korda. Ja no ma arvan, et oligi, kuidas muidu ma Ottoka selga tagasi jõudsin jälle. Niiet aasta viimase kuu olen siis Ottoga sõitnud Jüris ja praegu olen väga rahul. Hobune ikkagi kuidagi rohkem oma kui mõni täitsa võõras hobune oleks olnud ja trennid sujuvad praegu hästi. Üks tallivaheline suts on võistelnud ja no kuigi see oli nagu ta oli jäin ma hobusega ikkagi rahule. Niiet üleüldiselt ootan väga juba uut aastat ja loomulikult ka võistlushooaega ja loodan, et meil hakkab hästi sujuma.