Offiga läheb ilusti. :) Ega ma talt palju ei küsi ja proovin teda lihtsalt lõdvestama saada, traavis kipub hirmsasti kiirustama. Täna tulin mingit 5cm ristikest ka ja tuli täitsa ilusti. :) Ega midagi väga kirjutada polegi, annan lihtsalt teada, et sõidan ja täitsa tore on. :D Muidugi põlved on peaaegu üle sadulaääre, see on üsna ebamugav.

Nonii, Offiga sõidetud ja ei olnud hullu midagi. Tegin kordet ette ka ja ei teinud selga minnes midagi ja trenni jooksul ei üritanud ka kordagi minust lahti saada. Eks ta pisike ole ja mul liigi hetkel istakuga probleeme siis seal veel raskem istuda aga no eks see varsti tuleb mul jälle tagasi ma loodan. Sadulaga on ka veits jama, hüpata ma sellega ei saa, kuna hüppejalusega on põlv üle sadulaääre... Tagumik õnneks nii suur ei ole, see mahub ilusti ära aga jah, jalgadega on probleem.
Off oli noh, kolmene. Mulle meeldis, et ilusti tuli edasi-tagasi ja pööras ja kõik, vasakule vajus natuke sisse aga no sellega ma väga harjunud juba tänu Lakayle, sellest saab vast ruttu lahti ma loodan. Galopis pidin päris tugevalt küsima, et järgi annaks, aga üldiselt oli täitsa mõnus ja tore ja polnud karta midagi.
Ega ma midagi palju ei teinudki, traavivolte, natuke galoppi suure ringi peal ja üritasin ise otse istuda (Rintsu nägi esimese minutiga, et ma täitsa vildakas).
 Muidugi hüppamine on järgmine asi mille pärast muretseda. Ta on nii pisike, et tema seljast tundusid kõik takistused jumalast suured. Aga eks sellega tegelen siis, kui hüppamiseks läheb.
Aaa, peale trenni olid tal jalad liivased ja nende puhastamine talle väga ei meeldinud, korra virutas mulle lausu päris mõnusa tutaka vastu kätt jalaga, eks tuleb harjutada.

Täna siis esimest korda Offiga sõitma. Õnneks ma hüppama tema kohe esimene trenn ei pea, niiet seegi hea. Aga ma ikka põen veits, kuna ta nii pisike ja mina nii suur ja ma arvan, et mul on sealt ikka äärmiselt lihtne alla katapulteeruda. Ja kuna ta selga minnes aeg-ajalt pukitab nagu ma kuulnud olen, siis see mulle ka ei meeldi kohe üldse. Ja ta sadul tundus nii pisike, et mina sina küll ära ei mahu. Ja veel igast asju mille pärast ma põen, aga eks täna saan siis nendele küsimustele vastused.
Aga helgema poole pealt ma ikka väga ootan temaga sõitmist, kuna ikkagi Lakay varss ju ja pidi täitsa tema moodi olema iseloomust ja sõidust. :)

Esmaspäeval sõitsin Heraga. Väike ja armas ja valge ja paksu nagu muumi. Tal oli pool lakka takjad täis ja talle millegipärast absoluutselt ei meeldinud, kui ma neid ära võtta üritasin niiet lõpuks pidin valjad pähe panema ning alles siis sain normaalselt tegevuse lõpule viia.
Sammus oli suhteliselt okei, üritas küll säärest üle tulla aga tegin natuke sääre eest ära astumisi ja sammus oli siis täiesti okei. Kui traavi hakkasin tegema, siis oli all, aga hakkas täiega kangutama. Tegin siis miljon üleminekut nii, et kohe kui kangutama hakkas võtsin uuesti sammu ja siis nii tegingi pm ainult üleminekuid.
Galopiajal ei saanud ta alguses üldse aru, et ma teda tõsta tahan, tegi ikka mõnuga neid kiireid traavisamme. Lõpuks kui olin mitu korda stekiga koos tõstnud, tuli meelde, et võiks tõusta. Üritasin temaga voldi peal sõita ja no see oli ikka üpris problemaatiline. Esiteks tahtis ta kas ilge itsiga kimada või siis kui ma üritasin teda natukenegi tagasi võtta jäi ta traavi.Võibolla oleks kannusest kasu olnud aga no neid mul sel hetkel peal ei olnud.  Niiet tempo oli terve aeg üsna suur. Peale selle üritas ta pool volti sisse vajuda ja teine pool volti välja vajuda. Kui ma tegin ülemineku traavilt galopile püsis ta ilusti ratsmes aga kohe kui ta kuskile säärest läbi vajuma hakkas ja ma steki andsin viskas ta pea lakke, niiet ma lõpuks enam ratsmesse sõitmisest ei mõelnudki, üritasin lihtsalt teda normaalselt voldil hoida. Pikapeale ta nagu hakkas mõikama, et suvaliselt säärest üle joosta pole ilus ja saime täitsa viisakalt volti sõita.
Teisest jalast, ehk siis vasakule, tõusis ta mul mingi 10 korda valest jalast, ükskõik mis painet ma ei võtnud või kui palju poolpeatusi ma ette ei teinud või no üldse proovisin kõike mida välja mõelda oskasin. Lõpuks ma siis lihtsalt sundisin teda valest jalast voldi peal jooksma kuni ta ise ära vahetas ja peale seda tõusis ta kõik korrad õigest jalast. Ei tea kas sai aru, et ebamugav või mis. Lõpetuseks sõitsin teda veel sammus ette pikaks ja läks nagu ratsmele järgi küll, niiet seegi hea.
Teisipäeval käisime Kaiaga maastikul ja enamus aega jalutasime niisama, natuke tegime traavi ja siis üritasime kiiremaid otsi ka teha aga nii Hera kui Aktaion arvasid, et nemad küll kiiresti oma kosse liigutada ei viitsi ja siis see oli rohkem selline niisama rahulik galopitamine.

Otsustasin, et hakkan nüüd uuesti jälle blogi kirjutama, kuna olen Austraaliast tagasi ja jälle ratsutamas. Tegelikult tegelesin ma Austraalias ka enamasti hobustega, aga selga sain ainult 3x ja nendest 2 galopisadulaga.

Reedel peale Eesti jõudmist läksin siis kohe esimese asjana Lakayd vaatama loomulikult ja sõitsin siis ka. Endal oli väheke istumisega ikka raskusi - tundsin, et jalad veidi liiguvad rohkem kui nad tohiks ja käed ei tahtnud täitsa paigal püsida. Kuna oli külm ja vihmane ilm ja Lakay täitsa värises, siis mõtlesin alguses teha pikalt sammu, et tal lihased soojaks saada. Pika ratsmega samm talle eriti ei meeldinud, tahtis ratsmeid käest ära kiskuda mitu korda. Ei tea kas pole temaga seda tehtud hiljuti või lihtsalt oli tal mingi imelik tuju.. Kui ta juba soojem oli ja ratsmed lühikeseks võtsin, oli täiesti okei. Traavis oli täitsa hea, natuke tahtis ikka sisse vajuda ja kohati keeras lampi taguotsa välja mis oli imelik, aga eest oli üsna pehme ja mõnus. 

Galopis oli alguses jumalast raske istuda millegipärast, nii imelik, vanasti tundus ju väga mugav. Aga eks see sadul pole mulle ka kunagi meeldinud, see ei sobi ratsastuseks absoluutselt minu meelest. Tegin natukene kokku-lahku ja reageeris ilusti. 

Mõned kõksud tegin ka, ta on nüüd täitsa ise hakanud sammu vaatama, isegi kui ma üritasin midagi teha siis ta arvas ikkagi, et ta teab ise paremini ja klapitas seal iseseisvalt. Lõpuks ma siis lihsalt ei teinudki midagi, istusin lihtsalt ja mõtlesin oma istakule. Kannad tahtsid ikka üles tulla ja no tasakaal ei olnud ikka absoluutselt arvestatav aga Kaia ütles, et kõrvalt oli täiesti okei. Loodetavasti saab ruttu tagasi oma hea tasakaalu.

Pühapäeval sõitsin Axeliga, kuna ta pidi jonnakas olema. Alguses ma mõtlesin, et ma üldse ei sõidagi teda ratsmesse ja tegelen ainult enda istakuga. Seekord tuli juba istumine palju paremini välja ja tundus, et ma istun täitsa talutavalt seal seljas. Mingi hetk hakkas ta aga ise ratsmesse pakkuma ja hakkasin teda siis ikka ette-alla ka sõitma. Tegin hästi kergelt ja andsin hästi palju järgi ning ta läks täiega mõnusaks. Nii pehme ja ümar oli, jumalast mõnus. Ainult samm-traav üleminekul ta ei tahtnud väga reageerida, pidin mitu korda steki andma, kuna tema soovis 10sekundit hiljem traavi tõusta peale 10ndat surumist. 

Esimesed paar galopiletõstet tulid ka sellised, et uhas 5 sekundit traavi ja siis tõusis. Tegin siis natuke tõsteid ja siis tuli talle vist meelde ja edasi tõusis väga ilusti. Galopis alguses ei tahtnud eest järgi anda, aga andsin hästi palju järgi ja sõitsin tagant peale ja tuli ka väga ilusti pehmeks lõpuks. Kui Lakayl on traav võimalik sõita päris mõnusaks lennukaks, siis Axli samm ja galopp on ikka oluliselt paremad kui Lakayl, Axel ikka mõnusalt tõukas ja jooksis tagant peale. Mingi hetk läks mul jalus katki ja kuna mul oli juba üsna kiire, siis ma ei hakanud talli uue jaluse järgi minema ja lõpetasin ära. Igaljuhul Axu oli väga mõnus minu arust. :)