Ma pole nii ammu kirjutanud, et igast asju on vahepeal juhtunud.
Campari lonkas, siis ma käisin Ottoga meistrikatel kus ma tõrkusin mõlemad sõidud välja, aga ega ma poleks mingi väega teda üle ka saanud niiet väga õnnetu ei ole.
Nüüd siis olen Campariga sõita saanud natuke aega. Olen hästi palju tegelenud sellega, et ta otseks saada. Sõidan palju sirgeid, teen väljapoole paindeid, kontrakaari, nsm kontrat (noh, niipalju kui välja tuleb mis ei ole veel väga palju) ja hüppetrennidest püüan ka sellele hästi palju keskenduda. Ja ma ei tea kas see on siis sellega seotud või niisama kokkusattumus aga Campari on niiiiii heaks läinud. Ülimõnna on sõita taga, sääre vahel, eest normaalne, isegi galopiletõsteid suudab juba vahepeal ratsmes teha ja hüpete koha pealt on ka minu arust ikka täitsa arenenud, palju paremini on hakanud välja tulema (näiteks lähedalt) ja üleüldse keskendub vähe rohkem. Mina ise muidugi olen mingi vussude kuningas ja kõik tõkked tunduvad mulle kõrged. Ma loodan, et see Campari suudab nüüd rivis püsida ja siis ma saan jälle ree peale oma tõkete kõrgusega.
Järgmine põnev asi on siis Kärdla, mida ma täiega ootan aga samas põen seda praamisõitu ja värki veits, loodan, et tuleb tore sõit :D
