Kiva trenn

Kuna paljud tahtsid teada mis trennis toimus siis kirjutan siia.

Tegin soojenduse ära, ta oli suht okei, mitte imeline aga no üritasin teha nii nagu Rintsu viimane ratsastustrenn rääkis ja tuli täitsa välja. Alustasime ringi peal kavaletid ja lattaed. Kohe kui Tiit ütles, et tulge neid kavalette kaare peal siis ma olin mingi oh no - ma polegi ju Ottoga kavalette teinud (ainult maas olevaid latte ja neid ka mitte eriti palju).. Aga noh, üle ta läks, seal ütles Tiit ainult, et ma rajalt välja tulles ei laseks tal juurde võtta vaid hoiaksin lõpuni koos. Enam-vähem toimis. Siis tulime rida, ma ei teagi palju see rida oli, hiljem tulime seda normaalse viiega. Aga alguses pidime tulema kuuega, ehk siis koos sisse ja vahel ka koos. Otto seal vahel enam-vähem püsis, kuigi maandus umbes kõik korrad valesse jalga ja paar korda peale takistust pani ikka ajama ja pidin ta vastu seina seisma võtma. Tulime seda vahet mõlemat poolt (okser-lattaed oli see). Siis tulime süsteemi ja siis järjest 2 rada. Ottokas hakkas päris palju tassima mis oli mega annoying. Paar korda jäi kaugeks ja siis tuli kuldreegel - EI TOHI KAUGELT LASTA ja veelvähem lükata.. Tiit ütles, et see on kõige valem asi mida üldse Ottoga teha saab, et ma pean alati ja ALATI teda pigem alla viima ja jumala eest mitte lasta kaugelt kuna a) ta läheb laiaks b) ta paneb peale takistust ajama c) galopikvaliteet läheb perse d) see ei treeni teda absoluutselt f) ta ei õpigi normaalselt hüppama. Ja siis tulin mitumitu korda sest ikka jäi kaugeks ja no ei julgenud üldse nii lähedale viia aga lõpuks sain ikka viidud.
Üldiselt täpselt sama jutt mis Rintsu mulle kogu aeg räägib. Aga sain veelkord kinnitust, et kõige tähtsam on et ma ootaks rahulikult ja ei laseks tal jumala eest kaugelt ära tõugata, pigem kas või täiesti põhja.

Ja ma ei tõrkunud ega kukkunud alla niiet hästi. :D

Ei ole mul seda kirjanikusoont ilmselgelt... :D
Igaljuhul Jüris sõitsin Ottoga meetrit, suht lamp oli ise panin seal kohati pange ja kuidagi ei suutnud üldse mõelda parkuuri ajal, süsteemi teine tuli maha kuna jäi kitsaks, aga sain viienda koha ikkagi. Muidu oli nii lahe võistlus ja mulle täiega meeldis.
Siis tegime trenni vahepeal ja siis oli Niitvälja 110. Ma ikka põdesin ka kuna ma sain ühe sõidu sõita ja valisin, et sõidan siis 110t aga terve aeg põdesin, et äkki oleks pidanud ikka 85 minema.. Ja siis kui rada vaatama läksime siis oli näha ka, et pole just kõige madalam 110 ja päris palju igast valgeid planke ja asju ja veekraav ka veel pealekauba. Ma siis leidsin, et mu eesmärgiks on mitte surra. :D Soojenduse läksin siis vahtis nii hullult ringi, et molli keeldus totaalselt allapoole panemast.. Lõpuks ikka galopis sain ta juba enam-vähem okeiks. Hüpped tulid suht head, eriti okseri omad, siis tuli juba natukene parem tunne sisse aga no põdesin ikka täiega. :D Seekord vähemalt suutsin kogu aeg parkuuri ajal mõelda ja nägin ikka ära, et nüüd tuleb alla v kaugele sõita ja väga hullult ise ei tõmmelnud, käed ikka natukene tõusid aga mitte väga hullult. Paar korda riivas ka aga tuli puhas ja no ma olin mingi megaõnnelik lihtsalt kui parkuur läbi sai ja öeldi, et puhas ja II kohale :D. Lõppkokkuvõtteks jäin muidugi kaheksandaks aga esimese kohaga oli vahe ainult 3 sekundit niiet päris hästi tegelikult, eriti arvestades seda kes seal sõitsid ja kui palju neid oli + ma läksin täiesti puhtuse peale, ma kiiruse peale ei mõelnud absoluutselt. Kahjuks ma Ruilasse minna ei saa, aga vähemalt sai siis sisehooaja väga mõnusa võistlusega ära lõpetatud. :) Järgmisena on minul siis ilmselt Perila Kevad juba mais...