Sunday, May 31, 2015

Kõige tublim hobune

Ma ei suuda ära kiita, kui tubli Campari Ruilas oli. Algusest alustades lasi ta mul ilusti ennast ära pesta (sees küll aga siiski ma kartsin, et ehk ta hakkab tõmblema). Treiku peale läks alguses mitu korda aga tagurdas kohe välja ka (Rintsu jagas õpetussõnu, et ma pean laskma ka tal välja minna, muidu ta läheb täitsa paanikasse). Lõpuks tuli Rintsu appi ja siis Haana ka, ja panid lihtsalt tagant luugi kinni kui Campari peal oli (ilma tagumise puuta siis). Ma küll veits põdesin aga treikus ta sõidab täitsa hästi tegelt. Isa alguses seal oli natuke ebastabiilne sõiduga aga siis ütlesin talle 10 korda, et Campariga tuleb häääästi rahulikult sõita ja siis ta ka arvestas väga ilusti. Kohale jõudes kartsin, et jookseb sealt kohe rämeda hooga maha ja hea kui jõuame luugi maha panna. Aga võta näpust- seisis ilusti ja ootas, kuni maha lükati ta treiku pealt.
Rada oli minu arust ikka raske (seotud vahe, pikk parkuur, igast jurad tõkete all, rasked pöörded kohati jne)- Läbi käies ma mõtlesin küll, et olen rahul kui sõidu lõpetan (igast kolle oli, no tavalised Ruila omad aga Campari ei ole ju neid näinud, platsi ääres tõkked hunnikus ja no üldse võõras plats ju). Ma oli eelviimane ja sain päris palju sõite vaadata. Vaatasin, kuidas sõitjad panid puusse ja hobused päästsid ja rääkisin siis, et ma peaksin ka ikka raha koguma ja mingi korraliku harrastajahobuse ostma, kes mind üle veaks kui ma ise hakkama ei saa. Kuna ma väga midagi ei lootnud siis suutsin ka äärmiselt rahulik olla enda kohta. Soojenduses jäi väga hea tunne. Üks enne sai sisse, veidi vahtis aga üldiselt täitsa keskendus. Esimesele peale minnes oli väga hea tunne, ja siis hakkas kamm pihta. Ma nägin kogu aeg liiga hilja sammu, siis lükkasin ja Campari ei läinud mis tähendab, et ta pidi tegema mingi minisammu tõkete ette. KUI KOLE JA JUBE. Ega ma seal seljas ka ei suutnud väga olla, sest ma ju lükkasin ja siis kui seal üks samm veel tuli ei olnud väga meeldiv. Alles peale 7. tõket sai ta nö. liikuma ja siis ta vähemalt läks kui ma lükkasin. Kuigi no sammu ma ikka ei näinud ja pidin lükkama kaugelt, niiet ega see hea ikka ei olnud aga parem kui algus ikka. Aga tempo oli hea ja no Campari oli IMELINE. Ma ju tegin ta elu nii raskeks oma pees sammudega ja ta päästis mind IGALT TÕKKELT üle. Ma olin lihtsalt nii uhke ta üle, et mine või lõhki. Ta ei ole kunagi mind niimoodi päästnud kui selles sõidus. Enda pärast oli küll piinlik  (Rintsu ütles kohe väravas, et nii koledat sõitu pole minult ammu näinud ... pääääris piinlik ikka eks) aga no Campari oli lihtsalt amazing. Ehk siis ma sain ümberhüpetele. Ma ei olnud isegi uurinud, millised ümberhüpped on, sest ma üldse ei arvestanud, et ma sinna saada võiks. Sain siis Urvelt numbrid, õnneks väga loogiline oli kõik ja jäi kohe esimese ettelugemisega meelde. Soojenduses siis andsin korra stekki tõkke peal, et ikka läheks ka kui ma lükkan ja harjutasin enne tõket pööramist ka. Jälle, hea soojendus oli täitsa. Ümberhüpped olid juba paremad. Kõik tuli hästi, ühele lattaiale riskisin, läksin üsna risti peale ja jäin eest hoidma kuna samm läks suht alla (ma tõmblen kätega kui me eest hoian parkuuris eks) ja tõmbas alla (ei ole üldse pahane ta peale kuna ise ei olnud seal sugugi ideaalne ja ega ta ju viltu hüpanud ei olegi eriti midagi). Kokku siis jäi 4kp ümberhüpetel, sain 11. auhinnalisele kohale ja sain isegi Porsche punkte siis eks! Ma olen lihtsalt nii-nii rahul Campuga no uskumatu kui tubli ta oli kui ma ainult suudaks ise ka normaalselt seal seljas olla ja sammu nähu. Tagasi tulles ma muidu kartsin, et ei tea kas üldse jõuame tagasi. Õnneks tuli Priit appi, et luuki üles tõsta. Campari oli aga üsna tubli ja kaua ei läinudki, kuni peale sai. Õudne hetk oli muidugi see, kui ta üritas välja minna kui luuk polnud veel päris kinni aga aitajad olid piisavalt tublid, et luuk vastu suruda ja kinni ta sai, Kohe kui luuk kinni, muutub ka Campari üsna rahulikuks.
Kokkuvõttes väga edukas võistlus igatpidi ja no Camparist ei oleks küll uskunud, et ta niimoodi päästa oskab (enamasti ta ikka laisavõitu :D). Ja suur tänu abilisele Malvikile! :D

No comments: