http://www.hookseurope.com/brands/jh-collection/?page=3



Vaadake kui ilusad, I want everything! Välja arvatud need läikivad kindad, need ei ole minu maitsele. Aga kõik ülejäänud on niiiiiiii ilus, miks mul raha ei ole üldseee. Ma mõtlesin, et lisan siia mõned pildid ka, et mis kõige ilusamad asjad on minu meelest aga kõik on nii ilusad, et ma ei suuda isegi valida.

Kõik vist juba teavad aga ma ostsin Campari ära, jeeeeee! :D

See oli väga välkotsus, naljakas mõelda isegi. Esmaspäeval pani Sandra mulle niisama lobisemise käigus selle mõtte pähe ja kolmapäeval oli hobune juba sisuliselt ostetud. Nii vinge!
Esmaspäeval käisin ka vist üle aasta aja Rintsu ratsastuse trennis. Väga mõnus oli, kahju, et rohkem aega ja raha ei ole. Ma pean muidugi siinkohal mainima, et Rintsuga on see väga hea asi, et ta mainib ratsastuse vigu alati ka hüppetrennis ja enamus aega see aitab väga palju. Rintsu mainib midagi, ma pärast püüan sellele keskenduda ja näe ongi palju parem. Aga eks aeg-ajalt on ikka hea ikka päris ratsastust ka võtta. Tegelesime sammuga kuna see on kõige probleemsem käik hetkel. Oli väga mõnus lõpus, põhilised vead olid, et adjasin teda liiga palju edasi kogu aeg ja ei olnud käega piisavalt konkreetne (nii võttes kui järgi andes siis). Ja üleüldse ratse venib veits pikaks ja käed on liiga üleval ja ees. A ja sealjuures veel liiga laiali ka.
Mulle üldse tundub, et käed on ikka üks keerulisemaid osasid ratsutamise juures. Samas nagu ei tohikski nendega eriti midagi teha minu ratsutamiseloogika järgi. Kuskilt lugesin head quote´i, et kui sa suudad hobuse seljas mitte midagi teha, siis sa teed juba väga palju. Mis on ju tegelt väga tõsi ja see mittemidagi tegemine on tihti kõige raskem osa, sest noh, keha tahab oma elu elada seal seljas.
Traavis siis tegelesime peamiselt kätega, Campu oli väga mõnus.
Galopis tegime jalavahetusi! Hurraa. Rintsu pani latid ja siis proovisin ja ennäeimet vahetaski. Peaaegu kõik korrad! Paar korda tulin siis lati kõrvalt ka ja ikka vahetas! Ma olin nii amazed, ma kogu aeg lootsin, et ta ikka on võimeline neid vahetama ja see täiega andis mulle innustust juurde, et küll ta ka jalgu vahetama hakkab.
Ükspäev nüüd tegin ise ka ja ta jälle vahetas jalgu, ennäe imet. Ainult 1 korra jäi risti ja selle sain ka ära parandatud. Nii tore!
Hüppamise koha pealt on ta ka tubli, teisipäeval tegime mingit üsna rasket harjutust. Ma ei viitsi seda lahti kirjutada, sest te ei saa nagunii midagi aru aga tegelt oli lahe ja Campu oli äärmiselt tubli. Paar kuud tagasi ma ei oleks küll arvanud, et suudaks selle Campuga talutavalt ära teha.
Neljapäeval hüppetrennis natuke vedas ja seega ei toiminud nii hästi. Tubli oli ikka ja midagi hullu ei olnud. Pärast sain ise ka aru, et jäin vist liiga palju ratset võtma soojenduses, ta hakkab alati siis vedama, kui olen ise liiga palju ratset võtnud.
Praegu olen südameasjaks endal võtnud, et ma sõidaks vähem käega! Ma ei kannata, kui inimesed sõidavad hobuseid eest taha ja veel vähem kannatan ma seda kui ma leian ise ennast seda tegemast. Vähem kätt, rohkem jalga (ja istakut :D)!

Ja ennäe imet juba kirjutangi jälle. :D

Tuli meelde, et ma unustasin rääkida kuidas Campari on kas a) riiukukk või b) lihtsalt hale. Nimelt on on ta juba kaua olnud suurema karjaga koos (no seal keskmiselt mingi 4-5 hobust olnud). Ja no ikka on aeg-ajalt tal kuskilt katki olnud aga ma lootsin, et ehk nad ikka klaarivad oma asjad ära ja siis lõpeb see kraaklemine ära kuna hobusel ju tore suurema karjamaa peal olla ja sõpsudega tsillida. Aga no EI.

Ükspäev tulen mina talli ja mida ma näen - tallitekk on mingi 15st kohast katki hammustatud. Algul oli täiega hämming, sest õuekas tundus esialgsel vaatlusel korras. Lähemalt vaadates sain aga aru, et tegelt on seal ka näha, et on hammustatud lihtsalt materjal õnneks nii tugev olnud, et ei ole läbi hammustanud (no tegelt 2 minimini auku oli, mis ajast mind närvi sest ma ostsin selle teki mingi paar päeva enne seda :D aga vähemalt tean, et hea tekk). Pärast tuli välja, et uus heinarull oli pandud ju nad olid seal kakelnud siis. Peale selle oli tal suht suur haav kaela peal (no mitte, et õmblema peaks aga suht suur ikkagi) ja ka näos.
Ma ise pole näinud mis neil seal toimub, teised räägivad, et Campari käib ise tüli norimas ja siis saab kolakat - sel juhul on ta ju eriti loll :D
Igaljuhul olin sunnitud ta lõbusa elu katkestama ja nüüd käib Ottoga koos koplis.

Peale selle oli eile ülitore hüppetrenn kus madalam parkuur oli nii hea, et polegi vist olnudki temaga ühtegi nii head parkuuri. No nii hästi toimis ja ei vajunud kuskile ja ülimõnus. Kõrgemas pidin tempot vähe tõstma siis enam nii ideaalne (no see on vast liialdus :D) ei olnud, aga täitsa hea ikkagi.
Ratsastuses on ikka veel väga mõnna. :)

Pole ammuammu kirjutanud.

Ma päris täpselt ei mäletagi enam mis vahepeal toimunud on.
Suve lõpuks korraldasin mingit ilmget jama kogu aeg ja hüppamine ei tulnud just kõige paremini välja, kõige tipuks sain hooaja viimasel võitlusel mingi tuhat karistuspunkti.

Mingi aeg peale seda hakkas aga jälle nagu paremuse poole minema.
Vahepeal oli suursündmus kus Campari käis Horse Showl võistlemas Urvega ja oli seal täitsa tubli, ei jäänud väravasse värisema.

Peale seda lasin tal veits hüppamisest puhata ja hakkasin ka rohkem keskenduma ratsatuses, et ma veelgi pehmema käega sõidaks ja rohkem edasi. Nüüd on juba tunda, et on ratsastusest tõesti paremaks läinud ja hüppamine on ka viimasel ajal väga hästi läinud.

Laupäeval oli Jüris treeningvõistlus ja see läks väga hästi. Enne võistlust tõin ta karjamaalt ära ja tahtsin ta üleni mudased jalad õues ära pesta mille peale ta rämedalt streikis ja viskas mul seal lausa mõned küünlad + tõmbas korra lahti ka veel. Mina muidugi alla ei andnud, tõmbasin nööri ümber nina ja mõtlesin, et jäägu kas või võistlemata need jalad saavad pestud. Mingi hetk ta siis lihtsalt leebus ja lasi täiesti savilt pesta, no on ikka elukas. Viimasel ajal ta üldse veits tropp selliste asjadega, talli vahel tahtsin talle lillat lasta kaela peale ükspäev, Campari pidi ära surema selle peale no aga jällegi ega ma alla ei andnud, lasin niikaua kuni normaalselt seisis. Enne võistlusi tahtsin ka ühe ebaühtlase salgu lakast ära lõigata ja ta ehmatas kääride hääle peale, no mida.
Soojenduses läks väga hästi, hüppas ilusti ja no viimane soojenduse hüppa oli nii perf, et polegi nii head hüpet enne olnud vist. Aga no kui parkuuri sõitma läksin siis ikkagi oli tunda, et pole nii hea galopp. Ma ei saa aru miks, sest soojenduses oli ta jumalast hea. Aga kui päris sõitmiseks läks oli kohe tunda, et veidi krampis ja päris nii hästi ei jookse. Toimis aga ikkagi hästi ja ise suutsin ka mitte suuri vigu teha ja tuli puhas sõit, jee :) Seal oli ka 2 mitte päris-ideealset vahet mis mul hästi välja tulid, selle üle oli ka hea meel.

Praeguseks siis kõik, ehk suudan järgmise postituse väiksema vahega kirjutada. :D

Pühapäeval käisime siis Perilas, hästi tore päev oli.

Tõusin kell VIIS. Arvestasin siis tund aega Campu peale panekuks aga ta oli nii tubli, et tuli mingi kümnega, ma olin kohe nii uhke ta üle. Uhke olin ka isa üle, kes suutis ilusti tagant puu kinni panna ilma, et Campu närvi oleks läinud ja tegi seda üleüldsegi nii, et mina veel ei öelnudki, et pane :D Niiet minek läks edukalt.

1. sõit oli mõnus, kõik meeldis ainult, et jah tegin ühe debiilse vea ja ajas maha ka. Eriti taun olin seeõttu, et täpselt sama viga tegin ma ka soojenduses. Et siis nagu 2 korda ühe reha otsa eks. Seisnes see siis selles, et lähenen mina tõkkele ja vaatan - näe jääb kaugeks, sõidan juurde. Kui tõkkeni on jäänud umbes 2 sammu vaatan et okou, vist jääb ikka liiiiiga kaugeks, parem siis tõmban ikka ühe sammu alla... Ja no ilmselgelt sealt head nahka ei tule :D Aga muidu jäin selle sõiduga väga rahule.

2. sõit oli ka täitsa okei, seal tuli esimese osa viimane maha, jäi vähe kaugeks ja läks lamedaks, ikka juhtub.

Kuna kahe sõidu vahel oli 2 parkuuri sai seal tsillida ja võistlusi vaadata, mis oli tore, samuti põles mu nägu päris korralikult ära, niiet ma olen siiamaani nagu vähk näost.

Tagasitulles siis olin juba valmis jauramiseks. Hakkasin siis panema ja ta keeldus üldse tagumiste jalgadega rambile astumast. Venitas ja venitas ja ajas seal oma sõrgasid vastu. Ma olin mingi ok - nüüd ta ei tule vapsee. Siis tegin seal oma asja edasi ja siis üks hetk jalutas sisse ja jäi seisma ja isa pani tagant puu kinni ja oligi ok (tavaliselt ta jookseb 200 korda sisse-välja). Ja see võttis mingi 5 min, see oli nii tore lihtsalt. :D Ma hullult loodan, et ka edaspidi nii edukalt läheb.

Vahepeal on jälle põnevaid asju juhtunud, peamine muidugi Kärdla ratsupäevad :D
Saime mindud ja saime tuldud ja Campari ei lammutanud praami maha niiet lõpp hea kõik hea. Tagasitulles oli juba paanikajaanika, et ei saa Camparit peale aga Rintsu tuli ja pani peale niiet jõudsime praami peale ka. Mul kopp juba rämedalt ees, et ta peale ei lähe ilusti võiks juba ometigi see treiku valmis saada, et ma saaks normaalselt harjutada teda.
Sõitude kohapealt oli noh, keskpärane :D Oli paremaid ja halvemaid hetki seal, mõne sõiduga jäin väga rahule, mõnega mitte nii väga.

Peale seda olen nüüd sõitnud, Campu on tubli ja hea nagu ikka. Eile käis jälle kiropraktik, ma ise ei saanud küll seekord kahjuks kohal olla. Aga no tal teada, et midagi suurt nagu otseselt pole aga igast osast kergelt hädaline.
Pühapäeval siis Perilasse, loodetavasti suudan normaalne olla. :D

Ma pole nii ammu kirjutanud, et igast asju on vahepeal juhtunud.

Campari lonkas, siis ma käisin Ottoga meistrikatel kus ma tõrkusin mõlemad sõidud välja, aga ega ma poleks mingi väega teda üle ka saanud niiet väga õnnetu ei ole.

Nüüd siis olen Campariga sõita saanud natuke aega. Olen hästi palju tegelenud sellega, et ta otseks saada. Sõidan palju sirgeid, teen väljapoole paindeid, kontrakaari, nsm kontrat (noh, niipalju kui välja tuleb mis ei ole veel väga palju) ja hüppetrennidest püüan ka sellele hästi palju keskenduda. Ja ma ei tea kas see on siis sellega seotud või niisama kokkusattumus aga Campari on niiiiii heaks läinud. Ülimõnna on sõita taga, sääre vahel, eest normaalne, isegi galopiletõsteid suudab juba vahepeal ratsmes teha ja hüpete koha pealt on ka minu arust ikka täitsa arenenud, palju paremini on hakanud välja tulema (näiteks lähedalt) ja üleüldse keskendub vähe rohkem. Mina ise muidugi olen mingi vussude kuningas ja kõik tõkked tunduvad mulle kõrged. Ma loodan, et see Campari suudab nüüd rivis püsida ja siis ma saan jälle ree peale oma tõkete kõrgusega.

Järgmine põnev asi on siis Kärdla, mida ma täiega ootan aga samas põen seda praamisõitu ja värki veits, loodan, et tuleb tore sõit :D