Pole pikalt kirjutanud, teen vahepeal lühikokkuvõte.

Võistelda natuke oleme saanud, võiks/peaks muidugi palju rohkem aga midagi pole parata. Võib öelda, et iga võistlusega on ta paremaks läinud ja rohkem toimima hakanud, Ruilas sain actually juba midagi teha parkuuri ajal peale täiest jõust tagasi hoidmise. :D

Tore oli muidugi ka see, et Veskas õnnestus üks rosetike ka saada neljanda koha eest. Sõit oli tegelt väga aeglane aga kuna puhtaid oli vähe siis seekord tasus puhtuse peale minna.

Super on ka see, et ühtegi terviseprobleemi pole terve suvi olnud (ptui ptui ptui), niiet trenni oleme kogu aeg saanud teha. Ratsastuses olen nüüd viimasel ajal peamiselt keskendunud igasugustele kokku-lahti sõitmistele, et suudaks toimida igas olukorras ja ikka lõdvestunuks jääda ja mitte üle reageerida (tal üsna tavaline, et algul ei reageeri ja siis reageerib jälle üle). Jalavahetused tulevad tal ka juba hästi välja, harva kui ei saa vahetatud ja siis on rohkem minu ettevalmistuse viga kui tema eksimus.

Ainuke probleem mille ma nüüd viimasel ajal olen avastanud, et mul on probleem vasakule sõitmisega ja ma kogu aeg tahan liiga palju vasakule ratset võtta, sest ta on vasakule kangem. Aga ta on sellepärast, et ma tahan liiga palju ratset võtta. Ja ma kogu aeg üritan ennast jälgida aga niiiiii raske on millegipärast täitsa jube. Kui suudan jälgida siis on jumalast hea ja pole üldse probleemi. Ja näiteks hüpates ei ole ka tunda, et oleks vasakule kuidagi halvem.


Viimased hüppetrennid on üldse olnud supeeeeeeer. No niii hästi hüppab, et ma olen igakord lihtsalt megahäppi kui trennist ära tulen. :D Kui saaks ta võistlustel ka piisavalt rahulikuks, et saaks sõita nagu kodus. siis oleks eriti tore. Aga ma lihtsalt täiega naudin temaga hüppamist, mul pole veel ühtegi hobust olnud, kellega on niii tore hüpata (which is saying something selle kohta mis hobustega ma sõitnud olen :D).

Niiet jah, väga rahul olen praegu temaga ja ma loodan, et järgmine aasta läheb võistlustel ka juba veelgi paremini. :)

Ma olen väga laisk olnud :D

Vahepeal olid Ruila meistrikad, mis ei läinud meil väga hästi :(
Treiku peale minemisega jauras millegipärast jälle.
Soojenduses oli õues megahea, sees oli hästi vähe ruumi ja seal nagu ei saanudki eriti midagi teha aga need hüpped mis tegin olid täitsa head ja ta oli ilusti kontrolli all. Aga kui maneezi sain siis keeras vähe ära, üldse ei keskendunud ja jebis mul täiega sääre vahelt ära. Proovisin natuke tiirutada seal aga nad lasid kohe kella ja ei jäänud muud üle kui starti minna. Esimene pool parkuuri ta ikka vedas ringi mind, 2 tõket tulid maha ka, mõlemad vahed, andsin veidi säärt enne teist tõket ja läks kohe laiali ja tõmbas maha. Kuskil poole parkuuri pealt hakkas mõistus koju tulema ja siis hakkas toimuma ja oli jumalast normaalne. Niiet jah, veits nõme oli see.

Trennis on muidu ikka hästi läinud. Vahepeal ta sai vaktsiini ja siis käis kiropraktik, niiet puhkas põhimõtteliselt nädala järjest. Kiropraktik ütles, et very good progress ja et lihased on tal palju paremini arenenud ja üleüldse hea konditsioonis ja pole enam kõver, so that is nice. Siis käis veel Reimo juures esimest korda ja sai uued rauad ja siis käis veel Joosep ka, niiet kahe nädala jooksul sai nüüd palju protseduure tehtud korraga, head aega raha. :D

Teisipäeval hüppasime sees, kuna ilm oli jura ja Rintsu tegi niiii laheda trenni meile :D Vahesid ja pöördeid ja asju, Campari pööras megahästi, ma ei oleks üldse uskunud, nii vinge oli.
Neljapäeval hüppasime õues ja ma kartsin, et tuleb mingi hullem jura aga tegelt oli päris hea tunne ikkagi, ei olnud üldse hullu.

Laupäeval siis Luunjasse, ma niiiiiii loodan, et ta suudab mitte võistlusplatsil närvihäiresse minna ja et ma ise suudan mitte debiilsusi teha.

Iga postitus tahaks ainult rääkida, kui supeeer Campari on :D

Eile hüppasime, algul tegin hullu jama :D Nokkisin ja nokkisin ja midagi ei näinud ja siis nokkisin veel. Lõpuks ta enam-vähem hüppas soendustõkkest korrus madalamalt läbi sest ma võtsin ja võtsin ja tal polnud kuskile minna enam. Siis aga mingi hetk käis klõps ära ja sain pihta Rintsu jutule ja sain hea tempo sisse. Ja ta oli super! Päris palju seotud vahesid olid parkuuris ja kõik tulid välja ja nii hea mugav tempo oli ja ta hüppas ka täiega hästi. Kui ainult suudaks seda veel korrata ja selle tempo meelde jätta kuidagi.

Täna oli ka ülihea trenn. Parimad trennid on need kui mul on aega ja ma olen üksi maneezis. Algul tegin pikalt sammu, proovisin õlad ees teha, vasakul on täitsa kobe aga paremale ta üldse ei taha. Juba ammuammu see massöör ütles, et tal on parem õlg kinni ju siis ikka see sama jama. Ma loodan, et järgmine kord kui kiropraktik tuleb siis on raha ja võimalust lasta Campu ka üle vaadata, eelmine kord juba tahtsin aga siis tuli täpselt enne võistlusi. Aga paar sammu ikka sain. :)

Traavis tegin tegin serpantiine ja sääre eest ära. Sääre eest on taga sama teema, vasakult (paremale siis tegelikult) läheb ilusti aga teistpidi ei taha üldse nii ilusti sirgeks jääda. Aga olin hästi rahulik ja sonsu sest ma teadsin et mul on aega ja lõpuks sain paar sammu kõige paremat sääre eest ära mis ta üldse teinud on, superhäppi olin. :D

Galopis tegin kokku-lahku sõitmist, seda tegi ka nii tublisti. Eriti edasi - rütm jäi täpselt samaks aga ilusti venitas sammu ja oli kohe tunda, kuidas tagant peale tuleb.

Mõlemast jalast tegin ühe jalavahetuse ka siis prooviks, ma väga palju ei taha temaga neid praegu harjutada kuna ta läheb IKKA hullult äksi täis aga natuke ikka peab, muidu unustab üldse ära.

Üldises plaanis üritan teda natuke rohkem nüüd kokku ka korjata selles mõttes, et mitte enam terve trenn ette-alla sõita vaid natuke seda kukalt ülespoole ka saada ilma, et ta selja kohe nõgusaks tõmbaks selle peale. Natuke juba jaksab küll :)

Võistlused Veskimetsas

Campu oli supertubli!

Peale ei läinud nii hästi kui eelmine kord, aga noh, ikkagi läks mõistliku ajakuluga.

Esimene sõit ta oli jumalast hea! Sain enne päris kaua jalutada ja juba sammus küsisin teda veits paindesse ja ta oli kohe rohkem töömeeleolus kui soojendama saime minna.
Ega pikalt midagi teha ei saanud aga oli kindlasti rohkem kontrolli all kui eelmine kord.
Soojendushüpped olid väga debiilsed. Lattaiale pidi tulema mingist üliväikesest pöördest niiet pidin megarahulikult minema ja kogu aeg tuli lähedale, aga noh, vähemalt oli ta ilusti koos ja ma ei lükanud kordagi.
Okserit sai tulla 2x umbes 60cm ja rohkem aega ei antud - tore. :D
Sõiduga jäin aga rahule, oli kontrolli all ja kuulas ja väga normaalne, sammud seal muidugi kõik ei klappinud aga no mis teha kui piloodil silmanägemist pole. A ja puhas oli!!

Teine soojendus oli halvem, vähem aega ja ta oli rohkem närvis, aga enam-vähem ikka kuulas.
Esimesed kolm tõket jäid järjest kaugeks aga õnneks mul ei olnud kannust ja ta ei reageerinud üle mu lükkamisele, niiet midagi väga hullu ei olnud. Siis sain natuke lähemale juba järgmisele ja siis pääsesin sellest, et kasvava tempoga aina kaugemalt ja kaugemalt. Ühele läks ikka päääris alla aga nii ilusti hüppas välja! Niiet meie esimene 110 ja puhas, ma olen siiamaani nii häppi ja Campu nii tubliiii!

Tiidu trenn

Eile oli siis Tiidu trenn (kuna Rintsu on praegu reisil).

Soojendada põhimõtteliselt ei saanud, õnneks olime juba varakult platsil. Eelmises trennis hüppas kolm hobust ja harjutused olid täpselt mõlema diagonaali peale niiet ei olnud üldse ruumi, et sõita.
Niiet tegin siis ühe voldi, ja siis ootasin 3 minutit, siis järgmise voldi ja ootasin jälle 3 minutit.

Alguses alustasime diagonaali peal nii, et alustad nurgast välja sammulatid, siis diagonaali keskel traavi ja diagonaali lõpus traavilatid, siis sõidad selle lühikese otsa traavis läbi, uuesti teise diagonaali algul traavilatid, siis võtad diagonaali keskel sammu ja siis sammulatid diagonaali lõpus.
Campari ei saanud algul mõhkugi aru, et miks ta sammus lattidest üle komberdama peab ja ega mina ka väga ei osanud seal midagi teha. Tiit käskis ikka veel aeglasemat traavi võtta traavilattide peal ja sammus kontakti hoida ja no lõpuks enam väga palju ei kooserdanud seal.
Siis tegime sarnast harjutust aga traavi ja galopiga (traavi jaoks latid ja galopijaoks minitõkked).
See tuli enam-vähem, ma ise hullult põdesin, et mul tuleb jalgade vahetamisega probleeme, kuna kogu aeg diagonaali peal tõkked aga vahetaskõik korrad ilusti ära (jee!).
Siis tulime nii, et kõik galopis, 17m või veits peale olid vahed (Tiit vähemalt ütles nii, ega ma ise ei mõõtnud), tulime viie sammuga (hääästi pisikesed tõkked olid ka mingi 50cm võibolla). Tulin siis megarahulikult peale ja sai viiega tuldud küll.
Alguses kohe Tiit mainis muidugi, et annaks vähem ratset tõkke peal ära. And I get it, et teed ikka seda automatic release'i crest release'i asemel. AGA ma ikka niivõrd koba, et kui ta mul alt ära hüppab ja ma olen keskendunud sellele, et hoia kontakti, siis ma jään talle peale. Mul on ka muidugi teooria, et seal on vahe, kas sa hüppad mingite KWPN-dega ja muude soojaverelistega, või traavli ja täisverelise ristandiga, mulle isiklikult tundub, et Campari ei vaja niivõrd palju kontakti. Aga no too trenn sõitsin siis nii, nagu Tiit palus ja ega hüppas hästi tegelt, aga mingi 2-3 korda jäin talle vist ikka peale veits trenni jooksul, Tiit muidugi ei kommenteerinud seda üldse.
Igaljuhul, siis tõstis Tiit tõkked vähe kõrgemaks (no ikka olid madalad mingi 80-90 vb). Siis pidime tulema nii, et ühe diagonaali 5 sammuga ja teise 4 sammuga. Ma olin juba valmis täielikuks läbikukkumiseks. Ma ei saa kunagi Camparit normaalselt pikaks, alati läheb mingiks kihutamiseks. Aga sain ikkagi kõik korrad õigete sammudega ära tuldud, mis oli ülitore!
Siis tegime mingit väikest kaareasja veel, mida Campari tegi täitsa tublisti ja rada ka, kus olid need diagonaalid ja siis okseritest süsteem sirgel.
Esimene parkuur läks mul vähe lappesse, sest jäin jälle keskenduma, et mul vaja need vahed edasi sõita, aga Campari juba sai aru, et seal on vaja liikuda ja ma ajasin üle.
Aga lõppude lõpuks viimane parkuur tuli hästi, vahed olid normaalsed ja tempo okei.
Tiit hullult rõhutas seda ka kogu aeg, et peale tõket kiiresti korda (kuigi ma enda arust püüan seda kogu aeg ju teha aga ilmselt siis ikka ei õnnestu piisavalt kiiresti).

Üldiselt jäin rahule ja Campari suutis harjutused ilusti ära teha, mis oli tore ja näitab, et ta on ikka tublisti arenenud. :)

Ma ei suuda ära õhata, kui tubli ja tore ikka Campari on.

Neljapäeval hüppasime - ise panin päris pange vahepeal. Üks pikem vahe oli ja alguses ma ei saanud esimesele hästi peale ja vahe jäi päris pikaks kogu aeg. Lõpuks olin teda juba nii palju edasi sõitnud, et läks vähe lappama vahepeal ja hakkasin ise liiga palju lükkama. Campu oli see-eest aga ikkagi ülitubli ja kui vähegi normaalselt tõkkele peale sain, tegi väga normaalseid hüppeid. Lõpuks oli süsteemi okser mingi 115 ja Campu pani siukse pauguga üle sealt (no, tema kohta pauguga siiski eks), et mul jalad lendasid viide lehte (pole harjunud sellise asjaga).

Ja pühapäeval käisin sõitmas ja ta oli niiiii normaalne. Kõike tegi ülihästi, oli megapehme ja jooksis korralikult tagant peale, galopp on tal ka nii palju paremaks läinud. Jalavahetused tulid mõlemalt poolt ka välja. Lõpupoole tuli Priit platsi siluma ja algul ta ikka megaalt passis ja oli närvis, aga ma ei jätnud jonni ja lõpuks sain ta täitsa lõdvestama samal ajal, kui Priit seal ringi vuras.
Ja kuna soe oli, siis käisin jalutasin veel õues ka väikese ringi temaga, kohe oli näha, et pole ammu käinud, ta oli päris pinges ikka, vahtis ringi igale poole.

Ühesõnaga nii nunnu ja tubli on ta ikka ma ei või.

Kiire ülevaade.

Veskas käisime võistlemas, jäin üldiselt rahule. Läksime üle tüki aja teise hobusega koos, Campari läks nii minnes kui tulles mingi 5 minutiga peale, niiet peaaegu juba normaalne käik.

Esimene sõit oli puhas meeter, sõitsin väljaspool arvestust, jäin rahule.
Teises tuli 2 maha, see oli suht kõrge tõusev 110, soojendus oli kohutav (soojendusokser oli pm seina, ja rajal seisid juba teised hobused ees, ehk siis oli mul iga kord peale okserit üks kolmest variandist: a) sõidan vastu seina b) sõidan teisele hobusele otsa c) tõmban täiega vastu lõuga, et ta mingi 1m peale tõket seisma saada. Kasutasin siis seda kolmandat varianti ja no talle ilmselgelt see väga ei meeldinud. Sõidu ajal ta tassis päris hullult, ma väga hästi ei händlinud seda. Aga noh, üks mahaajamine oli seotud vahe teiste poole, kus ma jäin veits ratsmega peale ja teine oli viimane jokker, kuhu ma liiga palju lükkasin. Pärast tänu Sirlele sain veel teada, et mul oli kannus üles tõusnud ka teise sõidu ajal (ma esimeseks pressisin alla seda) ja see on suurem, kui mul trennis niiet võis ka see ta tassimises süüdi olla osaliselt.

Igaljuhul peale seda siis Rintsu andis mulle ühtesid suuliseid proovida, millel see keskmine osa on kaarega (googelda half-moon snaffle bit, siis saab aimu, ja see EI ole see Pessoa oma, sellel liigub see keskmine osa normaalselt), mis on natuke peenemad ka kui eelmised ja siis kummiratsmed jäid ka sinna külge (millega tuli välja, et mul ei libise enam üldse põhimõtteliselt ratsmed käest ära, enne oli kogu aeg see jama) ja ta toimib nendega niiiii palju paremini. Ta ei ole kunagi üldiselt eest raske olnud aga kui ta tassima hakkab siis ta ikka lõuatab ja nendega ta ei tee seda üldse. Korra üritab midagi lõutada peale tõket, siis teen korra poolpeatuse ja kohe reageerib. Ja peale võistlust mõtlesin, et proovin ilma kannuseta üldse hüpata ja tundub, et see sobib ka väga hästi. Stekist piisab ilusti, ei tea miks ma üldse kannustega hüppasin, mingi harjumuse värk.
Ja viimased hüppetrennid on nii head olnud, kuna ta toimib hästi ja siis ma näen paremini sammu ka.
Muidu mul on kerged probleemid sirgete ja paremast jalast pööretega. Loodan lahti saada. :D
A ja ta päris pikalt juba köhatab trenni alguses... nagu kui hakkan ette-alla sõitma trenni algul, siis köhatab mingi paar korda. Ma annan talle mingit ürditoonikut ja paar päeva tagasi võtsin heina pealt maha, saab silo ja nüüd ei ole köhinud ka. Loodan, et see nüüd aitas.

Aga jah ta nii tubli ja nunnu ja armas. :)

Sattusin eile seda Amsterdami Grand Prix-d vaatama, kuna seda kandis Youtube's otse tasuta üle ja noh, nii harva on ju võimalust nii mugavalt eks. Eriti nunnu oli see, et Raki vaatas ka minuga koos. :D
Igaljuhul vaatasin seal siis sõite, ja üks tüüp (olin enne nime kuulnud aga sõitmist nagu ei mäletanud) paistis kohe teiste vahelt silma. Või õigemini tüüp ei hakanud aga hobune jooksis nii lõdvalt ja rahulikult võrreldes enamuste teiste hobustega ja mulle hakkas kohe täiega meeldima, et no nii pingevabalt jookseb 160 sõitev hobune, et ega ei näe väga tihti eks. Ja siis ta tegi puhta ja ümberhüpped ka ja võitis! Nii tore oli kohe. Igaljuhul no kui oskaks ka nii. :) Maikel van Der Vleuten ja VDl Groep Arera C olid need. Panen video ka siis saate ise vaadata, kas ühtite minu arvamusega, kvaliteet ei ole küll kõige parem kahjuks :  https://www.youtube.com/watch?v=5Sjokk4wKaw

Campu on tubli ja nunnu nagu ikka. Ta nüüd külmemate ilmadega aeg-ajalt köhib trenni alguses. Kuna ta teeb seda ainult trenni algul ja mitte iga päev, siis ma kahtlustan mingit halva õhu/tolmu teemat. Hein on praegu hea, võibolla on asi lihtsalt selles, et talliuksed ju külmaga kinni ja õhk ei ole nii hea? Igaljuhul nüüd pole jälle paar päeva köhinud, tellisin talle ühe tooniku ka, loodan väga, et see mingi hästi ajutine asi, mitte mingi allergia vms.
Peamiselt drillin ikka jalavahetusi, mõnikord on väga kobe aga vahepeal on ikka segadus ka tal. Aga üldjoontes juba suudab palju rahulikumaks jääda selle võrra hüpata ka paremini. Viimased 2 hüppetrenni on väga normaalsed olnud, ilusti hüppab ja ise pole debiilsusi väga teinud, nüüd olen vist koos Priidu ja Urvega trennis olles ka 110 radasid hüpanud ja tuleb ilusti välja. Aga ma ei julge üldse võistlema minna ma kardan, et keeran mingi hullu jama kokku, aga eks millalgi tuleb see julgus kokku võtta ikka.

Campu on tubli nagu ikka. :)

Vahepeal puhkas pea 2 nädalat (no selle aja jooksul kokku sõitsin vist 3-4 korda) ja peale seda oli vähe krutskeid täis, viskas korra tagant üles isegi mis oli suht üllatav ja tegi mingeid peaga vehkimise liigutusi. Aga no kuna tal tõesti oli energiaülejääk siis andsin andeks ja ta nii nunnu kui üritab kuri olla. 

Peale seda on ratsastuses mõnus olnud, kardsin. et äkki kange vms peale puhkust aga vastupidi, pehme ja mõnus ja kerge sõita. Üks mure mul on, nimelt voldile minnes ta läheb veidi krampi. Ainult peale keerates, juba 1 samm peale seda on täiesti okei ja lõdva. Ta tahab veits välja vajuda, siis ma panen väljast jala ja ratsme vastu ja siis tal selle peale on mingi häda. Ma olen üritanud vähem kallutada ja vähem ratset võtta ja vahepeal on ilus kõik aga mitte kogu aeg. Niiet üritan väga Rintsu trenni millalgi saada siis saab ehk selgust, et mis ma täpselt valesti teen seal.

Esimene hüppetrenn peale puhkust veits põdesin, et pole kaua hüpanud ja nii. Aga siis mõtlesin, et võta nüüd kokku ennast sa oled seda meetrit juba 10 aastat sõitnud :D Ja siis tuli jumala okeilt välja. Korra panin sammuga puusse ja Campu tuli nii hästi alt välja enda kohta. Tavaliselt ta ikka teeb mingi konnaka siis aga seekord tõesti ilusti tõstis ennast eest ma nii uhke ta üle kohe. 

See kuu ostsin endale soojad ratsapüksid ka mis on täiega mõnnad, põlved ei valuta enam üldse. Ja Sandra käest ostsin tallika kuna no mul ainult 1 teine praegu alles ja see võib iga hetk laguneda. :D

Ja trennitekki tellisin ka aga seda pole veel kätte saanud.

Campu on üldiselt tubli olnud. Üritame nüüd jõudsasti jalavahetusi õppida ja suurem osa aega tuleb isegi välja. Nõme on ainult see, et ta läheb suht ähmi täis nende peale ja siis läheb aega kuni ma ta täitsa korda uuesti saan ja siis jah ei ole nii hea kui tavaliselt. Aga no mis sa teed, ära on vaja ju õppida. Hüppetrennides olen ka nüüd proovinud vahetada ja no seal eriti mõjutab see, kui ta läheb sääre vahelt ära või midagi kuna mina siis tõkke ees kohe tunnen, et ta ei ole nii responsive kui peaks ja siis hakkan debiilsusi tegema. Aga ma väga loodan, et see ajutine mure ja kui ta nendega vähe rohkem ära harjub siis on jälle kõik tal selge ja pole probleemi.

Kõik vist juba teavad aga ma ostsin Campari ära, jeeeeee! :D

See oli väga välkotsus, naljakas mõelda isegi. Esmaspäeval pani Sandra mulle niisama lobisemise käigus selle mõtte pähe ja kolmapäeval oli hobune juba sisuliselt ostetud. Nii vinge!
Esmaspäeval käisin ka vist üle aasta aja Rintsu ratsastuse trennis. Väga mõnus oli, kahju, et rohkem aega ja raha ei ole. Ma pean muidugi siinkohal mainima, et Rintsuga on see väga hea asi, et ta mainib ratsastuse vigu alati ka hüppetrennis ja enamus aega see aitab väga palju. Rintsu mainib midagi, ma pärast püüan sellele keskenduda ja näe ongi palju parem. Aga eks aeg-ajalt on ikka hea ikka päris ratsastust ka võtta. Tegelesime sammuga kuna see on kõige probleemsem käik hetkel. Oli väga mõnus lõpus, põhilised vead olid, et adjasin teda liiga palju edasi kogu aeg ja ei olnud käega piisavalt konkreetne (nii võttes kui järgi andes siis). Ja üleüldse ratse venib veits pikaks ja käed on liiga üleval ja ees. A ja sealjuures veel liiga laiali ka.
Mulle üldse tundub, et käed on ikka üks keerulisemaid osasid ratsutamise juures. Samas nagu ei tohikski nendega eriti midagi teha minu ratsutamiseloogika järgi. Kuskilt lugesin head quote´i, et kui sa suudad hobuse seljas mitte midagi teha, siis sa teed juba väga palju. Mis on ju tegelt väga tõsi ja see mittemidagi tegemine on tihti kõige raskem osa, sest noh, keha tahab oma elu elada seal seljas.
Traavis siis tegelesime peamiselt kätega, Campu oli väga mõnus.
Galopis tegime jalavahetusi! Hurraa. Rintsu pani latid ja siis proovisin ja ennäeimet vahetaski. Peaaegu kõik korrad! Paar korda tulin siis lati kõrvalt ka ja ikka vahetas! Ma olin nii amazed, ma kogu aeg lootsin, et ta ikka on võimeline neid vahetama ja see täiega andis mulle innustust juurde, et küll ta ka jalgu vahetama hakkab.
Ükspäev nüüd tegin ise ka ja ta jälle vahetas jalgu, ennäe imet. Ainult 1 korra jäi risti ja selle sain ka ära parandatud. Nii tore!
Hüppamise koha pealt on ta ka tubli, teisipäeval tegime mingit üsna rasket harjutust. Ma ei viitsi seda lahti kirjutada, sest te ei saa nagunii midagi aru aga tegelt oli lahe ja Campu oli äärmiselt tubli. Paar kuud tagasi ma ei oleks küll arvanud, et suudaks selle Campuga talutavalt ära teha.
Neljapäeval hüppetrennis natuke vedas ja seega ei toiminud nii hästi. Tubli oli ikka ja midagi hullu ei olnud. Pärast sain ise ka aru, et jäin vist liiga palju ratset võtma soojenduses, ta hakkab alati siis vedama, kui olen ise liiga palju ratset võtnud.
Praegu olen südameasjaks endal võtnud, et ma sõidaks vähem käega! Ma ei kannata, kui inimesed sõidavad hobuseid eest taha ja veel vähem kannatan ma seda kui ma leian ise ennast seda tegemast. Vähem kätt, rohkem jalga (ja istakut :D)!

Ja ennäe imet juba kirjutangi jälle. :D

Tuli meelde, et ma unustasin rääkida kuidas Campari on kas a) riiukukk või b) lihtsalt hale. Nimelt on on ta juba kaua olnud suurema karjaga koos (no seal keskmiselt mingi 4-5 hobust olnud). Ja no ikka on aeg-ajalt tal kuskilt katki olnud aga ma lootsin, et ehk nad ikka klaarivad oma asjad ära ja siis lõpeb see kraaklemine ära kuna hobusel ju tore suurema karjamaa peal olla ja sõpsudega tsillida. Aga no EI.

Ükspäev tulen mina talli ja mida ma näen - tallitekk on mingi 15st kohast katki hammustatud. Algul oli täiega hämming, sest õuekas tundus esialgsel vaatlusel korras. Lähemalt vaadates sain aga aru, et tegelt on seal ka näha, et on hammustatud lihtsalt materjal õnneks nii tugev olnud, et ei ole läbi hammustanud (no tegelt 2 minimini auku oli, mis ajast mind närvi sest ma ostsin selle teki mingi paar päeva enne seda :D aga vähemalt tean, et hea tekk). Pärast tuli välja, et uus heinarull oli pandud ju nad olid seal kakelnud siis. Peale selle oli tal suht suur haav kaela peal (no mitte, et õmblema peaks aga suht suur ikkagi) ja ka näos.
Ma ise pole näinud mis neil seal toimub, teised räägivad, et Campari käib ise tüli norimas ja siis saab kolakat - sel juhul on ta ju eriti loll :D
Igaljuhul olin sunnitud ta lõbusa elu katkestama ja nüüd käib Ottoga koos koplis.

Peale selle oli eile ülitore hüppetrenn kus madalam parkuur oli nii hea, et polegi vist olnudki temaga ühtegi nii head parkuuri. No nii hästi toimis ja ei vajunud kuskile ja ülimõnus. Kõrgemas pidin tempot vähe tõstma siis enam nii ideaalne (no see on vast liialdus :D) ei olnud, aga täitsa hea ikkagi.
Ratsastuses on ikka veel väga mõnna. :)

Pole ammuammu kirjutanud.

Ma päris täpselt ei mäletagi enam mis vahepeal toimunud on.
Suve lõpuks korraldasin mingit ilmget jama kogu aeg ja hüppamine ei tulnud just kõige paremini välja, kõige tipuks sain hooaja viimasel võitlusel mingi tuhat karistuspunkti.

Mingi aeg peale seda hakkas aga jälle nagu paremuse poole minema.
Vahepeal oli suursündmus kus Campari käis Horse Showl võistlemas Urvega ja oli seal täitsa tubli, ei jäänud väravasse värisema.

Peale seda lasin tal veits hüppamisest puhata ja hakkasin ka rohkem keskenduma ratsatuses, et ma veelgi pehmema käega sõidaks ja rohkem edasi. Nüüd on juba tunda, et on ratsastusest tõesti paremaks läinud ja hüppamine on ka viimasel ajal väga hästi läinud.

Laupäeval oli Jüris treeningvõistlus ja see läks väga hästi. Enne võistlust tõin ta karjamaalt ära ja tahtsin ta üleni mudased jalad õues ära pesta mille peale ta rämedalt streikis ja viskas mul seal lausa mõned küünlad + tõmbas korra lahti ka veel. Mina muidugi alla ei andnud, tõmbasin nööri ümber nina ja mõtlesin, et jäägu kas või võistlemata need jalad saavad pestud. Mingi hetk ta siis lihtsalt leebus ja lasi täiesti savilt pesta, no on ikka elukas. Viimasel ajal ta üldse veits tropp selliste asjadega, talli vahel tahtsin talle lillat lasta kaela peale ükspäev, Campari pidi ära surema selle peale no aga jällegi ega ma alla ei andnud, lasin niikaua kuni normaalselt seisis. Enne võistlusi tahtsin ka ühe ebaühtlase salgu lakast ära lõigata ja ta ehmatas kääride hääle peale, no mida.
Soojenduses läks väga hästi, hüppas ilusti ja no viimane soojenduse hüppa oli nii perf, et polegi nii head hüpet enne olnud vist. Aga no kui parkuuri sõitma läksin siis ikkagi oli tunda, et pole nii hea galopp. Ma ei saa aru miks, sest soojenduses oli ta jumalast hea. Aga kui päris sõitmiseks läks oli kohe tunda, et veidi krampis ja päris nii hästi ei jookse. Toimis aga ikkagi hästi ja ise suutsin ka mitte suuri vigu teha ja tuli puhas sõit, jee :) Seal oli ka 2 mitte päris-ideealset vahet mis mul hästi välja tulid, selle üle oli ka hea meel.

Praeguseks siis kõik, ehk suudan järgmise postituse väiksema vahega kirjutada. :D

Pühapäeval käisime siis Perilas, hästi tore päev oli.

Tõusin kell VIIS. Arvestasin siis tund aega Campu peale panekuks aga ta oli nii tubli, et tuli mingi kümnega, ma olin kohe nii uhke ta üle. Uhke olin ka isa üle, kes suutis ilusti tagant puu kinni panna ilma, et Campu närvi oleks läinud ja tegi seda üleüldsegi nii, et mina veel ei öelnudki, et pane :D Niiet minek läks edukalt.

1. sõit oli mõnus, kõik meeldis ainult, et jah tegin ühe debiilse vea ja ajas maha ka. Eriti taun olin seeõttu, et täpselt sama viga tegin ma ka soojenduses. Et siis nagu 2 korda ühe reha otsa eks. Seisnes see siis selles, et lähenen mina tõkkele ja vaatan - näe jääb kaugeks, sõidan juurde. Kui tõkkeni on jäänud umbes 2 sammu vaatan et okou, vist jääb ikka liiiiiga kaugeks, parem siis tõmban ikka ühe sammu alla... Ja no ilmselgelt sealt head nahka ei tule :D Aga muidu jäin selle sõiduga väga rahule.

2. sõit oli ka täitsa okei, seal tuli esimese osa viimane maha, jäi vähe kaugeks ja läks lamedaks, ikka juhtub.

Kuna kahe sõidu vahel oli 2 parkuuri sai seal tsillida ja võistlusi vaadata, mis oli tore, samuti põles mu nägu päris korralikult ära, niiet ma olen siiamaani nagu vähk näost.

Tagasitulles siis olin juba valmis jauramiseks. Hakkasin siis panema ja ta keeldus üldse tagumiste jalgadega rambile astumast. Venitas ja venitas ja ajas seal oma sõrgasid vastu. Ma olin mingi ok - nüüd ta ei tule vapsee. Siis tegin seal oma asja edasi ja siis üks hetk jalutas sisse ja jäi seisma ja isa pani tagant puu kinni ja oligi ok (tavaliselt ta jookseb 200 korda sisse-välja). Ja see võttis mingi 5 min, see oli nii tore lihtsalt. :D Ma hullult loodan, et ka edaspidi nii edukalt läheb.

Vahepeal on jälle põnevaid asju juhtunud, peamine muidugi Kärdla ratsupäevad :D
Saime mindud ja saime tuldud ja Campari ei lammutanud praami maha niiet lõpp hea kõik hea. Tagasitulles oli juba paanikajaanika, et ei saa Camparit peale aga Rintsu tuli ja pani peale niiet jõudsime praami peale ka. Mul kopp juba rämedalt ees, et ta peale ei lähe ilusti võiks juba ometigi see treiku valmis saada, et ma saaks normaalselt harjutada teda.
Sõitude kohapealt oli noh, keskpärane :D Oli paremaid ja halvemaid hetki seal, mõne sõiduga jäin väga rahule, mõnega mitte nii väga.

Peale seda olen nüüd sõitnud, Campu on tubli ja hea nagu ikka. Eile käis jälle kiropraktik, ma ise ei saanud küll seekord kahjuks kohal olla. Aga no tal teada, et midagi suurt nagu otseselt pole aga igast osast kergelt hädaline.
Pühapäeval siis Perilasse, loodetavasti suudan normaalne olla. :D

Ma pole nii ammu kirjutanud, et igast asju on vahepeal juhtunud.

Campari lonkas, siis ma käisin Ottoga meistrikatel kus ma tõrkusin mõlemad sõidud välja, aga ega ma poleks mingi väega teda üle ka saanud niiet väga õnnetu ei ole.

Nüüd siis olen Campariga sõita saanud natuke aega. Olen hästi palju tegelenud sellega, et ta otseks saada. Sõidan palju sirgeid, teen väljapoole paindeid, kontrakaari, nsm kontrat (noh, niipalju kui välja tuleb mis ei ole veel väga palju) ja hüppetrennidest püüan ka sellele hästi palju keskenduda. Ja ma ei tea kas see on siis sellega seotud või niisama kokkusattumus aga Campari on niiiiii heaks läinud. Ülimõnna on sõita taga, sääre vahel, eest normaalne, isegi galopiletõsteid suudab juba vahepeal ratsmes teha ja hüpete koha pealt on ka minu arust ikka täitsa arenenud, palju paremini on hakanud välja tulema (näiteks lähedalt) ja üleüldse keskendub vähe rohkem. Mina ise muidugi olen mingi vussude kuningas ja kõik tõkked tunduvad mulle kõrged. Ma loodan, et see Campari suudab nüüd rivis püsida ja siis ma saan jälle ree peale oma tõkete kõrgusega.

Järgmine põnev asi on siis Kärdla, mida ma täiega ootan aga samas põen seda praamisõitu ja värki veits, loodan, et tuleb tore sõit :D

Kõige tublim hobune

Ma ei suuda ära kiita, kui tubli Campari Ruilas oli. Algusest alustades lasi ta mul ilusti ennast ära pesta (sees küll aga siiski ma kartsin, et ehk ta hakkab tõmblema). Treiku peale läks alguses mitu korda aga tagurdas kohe välja ka (Rintsu jagas õpetussõnu, et ma pean laskma ka tal välja minna, muidu ta läheb täitsa paanikasse). Lõpuks tuli Rintsu appi ja siis Haana ka, ja panid lihtsalt tagant luugi kinni kui Campari peal oli (ilma tagumise puuta siis). Ma küll veits põdesin aga treikus ta sõidab täitsa hästi tegelt. Isa alguses seal oli natuke ebastabiilne sõiduga aga siis ütlesin talle 10 korda, et Campariga tuleb häääästi rahulikult sõita ja siis ta ka arvestas väga ilusti. Kohale jõudes kartsin, et jookseb sealt kohe rämeda hooga maha ja hea kui jõuame luugi maha panna. Aga võta näpust- seisis ilusti ja ootas, kuni maha lükati ta treiku pealt.
Rada oli minu arust ikka raske (seotud vahe, pikk parkuur, igast jurad tõkete all, rasked pöörded kohati jne)- Läbi käies ma mõtlesin küll, et olen rahul kui sõidu lõpetan (igast kolle oli, no tavalised Ruila omad aga Campari ei ole ju neid näinud, platsi ääres tõkked hunnikus ja no üldse võõras plats ju). Ma oli eelviimane ja sain päris palju sõite vaadata. Vaatasin, kuidas sõitjad panid puusse ja hobused päästsid ja rääkisin siis, et ma peaksin ka ikka raha koguma ja mingi korraliku harrastajahobuse ostma, kes mind üle veaks kui ma ise hakkama ei saa. Kuna ma väga midagi ei lootnud siis suutsin ka äärmiselt rahulik olla enda kohta. Soojenduses jäi väga hea tunne. Üks enne sai sisse, veidi vahtis aga üldiselt täitsa keskendus. Esimesele peale minnes oli väga hea tunne, ja siis hakkas kamm pihta. Ma nägin kogu aeg liiga hilja sammu, siis lükkasin ja Campari ei läinud mis tähendab, et ta pidi tegema mingi minisammu tõkete ette. KUI KOLE JA JUBE. Ega ma seal seljas ka ei suutnud väga olla, sest ma ju lükkasin ja siis kui seal üks samm veel tuli ei olnud väga meeldiv. Alles peale 7. tõket sai ta nö. liikuma ja siis ta vähemalt läks kui ma lükkasin. Kuigi no sammu ma ikka ei näinud ja pidin lükkama kaugelt, niiet ega see hea ikka ei olnud aga parem kui algus ikka. Aga tempo oli hea ja no Campari oli IMELINE. Ma ju tegin ta elu nii raskeks oma pees sammudega ja ta päästis mind IGALT TÕKKELT üle. Ma olin lihtsalt nii uhke ta üle, et mine või lõhki. Ta ei ole kunagi mind niimoodi päästnud kui selles sõidus. Enda pärast oli küll piinlik  (Rintsu ütles kohe väravas, et nii koledat sõitu pole minult ammu näinud ... pääääris piinlik ikka eks) aga no Campari oli lihtsalt amazing. Ehk siis ma sain ümberhüpetele. Ma ei olnud isegi uurinud, millised ümberhüpped on, sest ma üldse ei arvestanud, et ma sinna saada võiks. Sain siis Urvelt numbrid, õnneks väga loogiline oli kõik ja jäi kohe esimese ettelugemisega meelde. Soojenduses siis andsin korra stekki tõkke peal, et ikka läheks ka kui ma lükkan ja harjutasin enne tõket pööramist ka. Jälle, hea soojendus oli täitsa. Ümberhüpped olid juba paremad. Kõik tuli hästi, ühele lattaiale riskisin, läksin üsna risti peale ja jäin eest hoidma kuna samm läks suht alla (ma tõmblen kätega kui me eest hoian parkuuris eks) ja tõmbas alla (ei ole üldse pahane ta peale kuna ise ei olnud seal sugugi ideaalne ja ega ta ju viltu hüpanud ei olegi eriti midagi). Kokku siis jäi 4kp ümberhüpetel, sain 11. auhinnalisele kohale ja sain isegi Porsche punkte siis eks! Ma olen lihtsalt nii-nii rahul Campuga no uskumatu kui tubli ta oli kui ma ainult suudaks ise ka normaalselt seal seljas olla ja sammu nähu. Tagasi tulles ma muidu kartsin, et ei tea kas üldse jõuame tagasi. Õnneks tuli Priit appi, et luuki üles tõsta. Campari oli aga üsna tubli ja kaua ei läinudki, kuni peale sai. Õudne hetk oli muidugi see, kui ta üritas välja minna kui luuk polnud veel päris kinni aga aitajad olid piisavalt tublid, et luuk vastu suruda ja kinni ta sai, Kohe kui luuk kinni, muutub ka Campari üsna rahulikuks.
Kokkuvõttes väga edukas võistlus igatpidi ja no Camparist ei oleks küll uskunud, et ta niimoodi päästa oskab (enamasti ta ikka laisavõitu :D). Ja suur tänu abilisele Malvikile! :D

Jalgade pesemine ja treikusse minek

Campu-vampu :D 3x olen siis hüpata jõudnud, esimene kord oli selline no liimist lahti, teise korraga ma jäin täiega rahule, jumala hea tunne oli ja kõik. Ja siis viimane kord oli jälle nõme, ma ise vehkisin kätega täiega ja isegi kui suutsin mitte vehkida siis Campari ei olnud ka just kõige püüdlikum see trenn. Ja see kätega vehkimine ajab mind NII närvi, mul on selline tunne, et ma ei saagi sellest mitte kunagi lahti. Äkki ma pean leppima nagu Bost, et ta vehib jalgadega siis ma vehin kätega ja kuidagi üritama hakkama saada niimoodi :D Igaljuhul täitsa jube no, mingi 5 aastat juba sama jama täitsa pekkis.
Mis siis veel uudist, Campari laseb nüüd jalgu pesta enam-vähem edukalt õues. Ma pean alustama hääästi väikese survega ja siis seda ühtlaselt suurendama. Vahepeal kui ma kogemata rohkem survet lasen, siis ta ehmatab. Aga üldiselt laseb pesta.
Treiku peale olen ka see nädal proovinud. Ükspäev hakkasin panema ja siis Rintsu tuli appi ja tegi mingit imet ja sai Campari mitu korda peale. Järgmine päev jalutas Campari sisse nagu vana mees mitu korda :D Siis üks päev jäi mul olude sunnil vahele. Täna proovisin uuesti, jalutas sisse jälle rõõmsalt aga siis ma läksin kogemata selle esimese puu (või no tala või mis see seal ees on) vastu ja see kolises veits ja siis ta sai trauma ja jooksis treikust välja ja ei tahtnud enam sisse tulla. Siis oli küll kerge masendus, et no mida värki just Rintsu sai Campule mingisuguse mõistuse pähe ja jälle kõik pees. Aga siis ikka proovisin ja no lõpuks panin mingi 5x teda peale. ta mitu korda jooksis küll ise välja, viimane kord sain ise juba lükata.
Homme siis Ruilasse, ma VÄGA loodan, et ta läheb enam-vähem talutava ajaga treikusse, eriti tagasi tulles. Ja võistluste koha pealt no kui ma enne lootsin, et 12 hulka oleks ehk võimalik pääseda siis nüüd nähest startijate arvu ja mõningaid hobuseid kes sinna tulnud on siis ma enam nii optimistlik ei ole. Aga no võistlema peab ja miks siis mitte seda võistelda :D Campari pole vist Ruilas käinud ka niiet hea kogemus ju talle. Ideaalis ootaks muidugi puhast sõitu ja et ma suudaks MITTE KÄTEGA TÕMMELDA. Aga eks siis homme näeb mis sealt tuleb, peaasi, et alla ei kuku ja Porsche takistusest üle saan.

Pole tükk aega kirjutanud, sest pole tükk aega ratsutanud :D
Viimati jäi siis seis, et Campari tegi seljale haiget. Arst vaatas üle, nädala lõpuni sai previcoxi, eelmise nädala lõpus hakkasin vaikselt kordetama ja nüüd täna käisin esimest korda seljas, jeee!
Ta oli niii normaalne, see täiega tore tema juures, et ta võib 2 nädalat seista ja ikkagi täiesti ilusti käituda kui ma selga lähen. Ma tegin küll hästi lühikese trenni ja galopi igaks-juhuks poolistakus aga tundus, et kõik oli okei. Asjad, mille puhul ta ei käitu ÜLDSE ilusti, on treikusse minek ja õues jalgade pesemine, see ajab mind nagu hulluks, ta on täiesti nagu mingi sündroomiga kohati. Aga ma siiski loodan veel, et harjutamine viib sihile. :D
Kui kõik nüüd hästi läheb, siis järgmine nädal saan hüppama ka hakata. A jaa täna oli nii mõnna ilm, et ratsutasin lõpuks mina ka T-särgiga ja Campu sai ka peale trenni ilma tekita õue :)

Perila võistluseed.

No treikusse panemisega olid ilgemad jamad jälle mul kopp nii ees sellest. Ühel hetkel pani treikust tagant puu alt välja niiet selja pealt on tal karv veits maas.
Sõit ise läks vähemalt hästi, esimene puhas meeter meil siis. Kuigi noh, ilusam oleks kindlasti saanud olla :D Aga kuna oli puhas siis ma ikkagi kordama ei hakanud. Peale esimest tõket oleks peaaegu käna pannud see oli päris hirmus aga jäi ikka püsti õnneks. Ja no vahed tulid enam-vähem ja kolmese süsteemi hüppas ka ilusti ära. 2 kolli oli roheline plank ja laine, väheke nagu vahtis aga no mitte eriti, selles mõttes oli ka väga tubli.
Tagasi minemisega läks ka äärmiselt kaua aega kuna ta ei tahtnud IKKA TREIKU PEALE MINNA. Lõpuks siis uste vahelt saime ta peale, sealt ta läheb millegi pärast.
Nüüd ma ootan siis arsti, et vaataks üle ja ütleks, et seljaga on ikka kõik korras. Ma loodan, et ta tuleb ruttu-ruttu ja ütleb, et kõik on korras kuna reedel juba Luunja ja niiiiiii nõme kui ma minna ei saa nüüd :/