Ma olen ikka kohutav blogija, tahaks kogu aeg lugeda mis teised kirjutavad aga ise ei kirjuta mitte midagi. Juunis olen viimase postituse teinud ja nüüd juba oktoober kohe. Mitte, et mul ikka midagi tarka kirjutada oleks, mõned võistlused siin vahel olnud (meistrikad ei läinud väga hästi Lakay sai hämmastava trauma ja no mul olid mingid meetrised kannused millega ma teda surkisin ja siis ka ikka passis seal, uskumatu), aga no samas täitsa ok, mõlemas vist 1 maha kui ma õigesti mäletan. Ülimõnna oli ikkagi Lakayga sõita :)
Ottoga vist käisin Perilas, seal 1. sõit oli päris okei, oli vist puhas ja mingi auhinnaline ka? Ma loodan, et mäletan õigesti. Siis teise sõidu soojenduses sain ta megaaaheaks ja siis mõtlesin no nüüd tuleb ükskord normaalne sõit ka Ottoga aga platsil oli hääästi suur loik (loe: järv) ja 2x pidin sealt läbi sõitma ja no Ottokas tõmbas ennast täiiiiesti krampi ja siis mõlemal korral tuli järgmine takistus peale seda maha.. Oh well.. :D
Nüüd on aga uued tuuled puhumas, mingi aeg oli täielik teadmatus aga praegu juba enam-vähem tean mis saama hakkab ja täiega ootan seda. :D Eks kui aeg käes siis kirjutan siia ka midagi. Igaljuhul ma olen veel elus ja täitsa ratsutan.

No ei ole mul seda kirjanikusoont, teen kiire ülevaate :D

Otto on päris palju haige olnud, praegu peab 3x päevas rohtu saama mis tähendab, et vuran pidevalt Lagedi-Jüri-Kakumäe vahet, õnneks on isal puhkus ja saan ta autot kasutada enamasti, aga ikka päris keeruline on igale poole jõuda + bensuraha kulub korralikult. Esimene kord kui läksime andma oli Kaia kaasas ja mõtlesin, et noh, annan karjamaal ära, ei võtnud jalutusnöörigi kaasa. Ottokas tõmbas aga koheselt mul käest lahti ja siis ei andnud mingi 5 min kätte. Korra tuli võttis mult porgandi ja siis pani jälle jooksu :D Lõpuks sain ta ikka kätte ja viisin boksi ja siis lasi megailusti anda rohtu. Nüüd eile lõunal läksin siis Eliis ütles, et Otto jaurab ja tõuseb püsti. Hakkasin siis rohtu andma ja tõepoolest jauras. Ma õppisin aga Austraalias hea nipi kuidas tõmblevat hobust paigale saada (peab kaelast kinni võta, ei oska siin seletada)  ja Kaia oli kaasas nii et sai lebolt antud. Täna pidin aga juba üksi andma ja ei saanud oma võtet kasutada, siis panin lihtsalt nööri ümber nina ja no natuke üritas püsti ajada aga sain ikka suht ruttu antud.

Kuna Ottokas on haige ja ma ikka vägaväga tahan meistrikaid sõita siis küsisin Liinalt kas võiksin Lakayd laenata ja ta oli nõus. Eelmine näda käisin Kaidi hüppetrennis ja tutvusin jälle Lakayga, oli ikka veits harjumatu küll. Laupäeval olid võistused, põhiparkuur tuli päris hästi välja ja oli puhas. Ümberhüpetel oli pinge päris suur, kõik tahtsid ikka väga võita :D Samm läks paaril takistusel ikka niii puusse, viimasel hetkel nägin, et nüüd saab ainult kas väga kaugelt või väga alla ja no läks alla, õnneks tubli Laki hüppas välja ja võitsime ära, niiiii õnnelik olin selle võidu üle, Porsche sõit ikkagi :D Üldse oli väga lahe võistluspäev Jüris jällegi!

See nädal käis Rintsu mulle trenni andmas ja oli täiega tore, Rintsu tuletas päris palju asju meelde millele pean mõtlema kui Lakayga sõidan. Nädalavahetusel ongi siis juba meistrikad, niiii põnev. Ise tahaksin vägaväga teha puhtad sõidud, siis oleksin superrahul :)

Kuna paljud on uurinud siis püüan natukene kirjutada. :)

Vahepeal oli siis Perila võistlus mis oli päris ulme. Ottokas lampi tõrkus Joannal soojenduses ja no siis veel paar korda. Sõit läks väga lappama ja lõpuks viimast Otto tõrkus ja Joanna kukkus alla, õnneks ta haiget ei saanud.
Minul olid muidugi närvid läbi ilmselgelt kui pidin sõitma minema. Soojenduses sain ta ikka igalt poolt üle aga no ega seal midagi head ei olnud, panin enne igat takistust sääre ja kannuse nii peale kui sain aga sealjuures tahtis ta terve aeg ikka ilgemalt lappama panna.
Sõit oli väga raske aga ma jäin no megarahule tegelt sest ise ikka täiega pingutasin ja pingutasin ära. Suutsin enam-vähem kontrolli all hoida ja tõrkuda ei lasknud.
https://www.youtube.com/watch?v=g5ACV7TUZUk
Videos on hästi näha kuidas ma temaga seal võitlen aga no tuli puhas ja sain isegi auhinnalisele niiet jäin endaga tegelikult hästi rahule. :)

Peale seda oli Ottokal siis mingi tõrkumise teema aeg-ajalt suhteliselt lambiselt. Rohkem võistlema ei olegi jõudnud vahepeal
See nädalavahetus pidin Veskimetsa minema aga Otto on nüüd haige niiet ei läinud. Praegu ei ratsuta. :)
Järgmised sihid on siis Jüri harrastajate sõit ja siis meistrikad.

Kiva trenn

Kuna paljud tahtsid teada mis trennis toimus siis kirjutan siia.

Tegin soojenduse ära, ta oli suht okei, mitte imeline aga no üritasin teha nii nagu Rintsu viimane ratsastustrenn rääkis ja tuli täitsa välja. Alustasime ringi peal kavaletid ja lattaed. Kohe kui Tiit ütles, et tulge neid kavalette kaare peal siis ma olin mingi oh no - ma polegi ju Ottoga kavalette teinud (ainult maas olevaid latte ja neid ka mitte eriti palju).. Aga noh, üle ta läks, seal ütles Tiit ainult, et ma rajalt välja tulles ei laseks tal juurde võtta vaid hoiaksin lõpuni koos. Enam-vähem toimis. Siis tulime rida, ma ei teagi palju see rida oli, hiljem tulime seda normaalse viiega. Aga alguses pidime tulema kuuega, ehk siis koos sisse ja vahel ka koos. Otto seal vahel enam-vähem püsis, kuigi maandus umbes kõik korrad valesse jalga ja paar korda peale takistust pani ikka ajama ja pidin ta vastu seina seisma võtma. Tulime seda vahet mõlemat poolt (okser-lattaed oli see). Siis tulime süsteemi ja siis järjest 2 rada. Ottokas hakkas päris palju tassima mis oli mega annoying. Paar korda jäi kaugeks ja siis tuli kuldreegel - EI TOHI KAUGELT LASTA ja veelvähem lükata.. Tiit ütles, et see on kõige valem asi mida üldse Ottoga teha saab, et ma pean alati ja ALATI teda pigem alla viima ja jumala eest mitte lasta kaugelt kuna a) ta läheb laiaks b) ta paneb peale takistust ajama c) galopikvaliteet läheb perse d) see ei treeni teda absoluutselt f) ta ei õpigi normaalselt hüppama. Ja siis tulin mitumitu korda sest ikka jäi kaugeks ja no ei julgenud üldse nii lähedale viia aga lõpuks sain ikka viidud.
Üldiselt täpselt sama jutt mis Rintsu mulle kogu aeg räägib. Aga sain veelkord kinnitust, et kõige tähtsam on et ma ootaks rahulikult ja ei laseks tal jumala eest kaugelt ära tõugata, pigem kas või täiesti põhja.

Ja ma ei tõrkunud ega kukkunud alla niiet hästi. :D

Ei ole mul seda kirjanikusoont ilmselgelt... :D
Igaljuhul Jüris sõitsin Ottoga meetrit, suht lamp oli ise panin seal kohati pange ja kuidagi ei suutnud üldse mõelda parkuuri ajal, süsteemi teine tuli maha kuna jäi kitsaks, aga sain viienda koha ikkagi. Muidu oli nii lahe võistlus ja mulle täiega meeldis.
Siis tegime trenni vahepeal ja siis oli Niitvälja 110. Ma ikka põdesin ka kuna ma sain ühe sõidu sõita ja valisin, et sõidan siis 110t aga terve aeg põdesin, et äkki oleks pidanud ikka 85 minema.. Ja siis kui rada vaatama läksime siis oli näha ka, et pole just kõige madalam 110 ja päris palju igast valgeid planke ja asju ja veekraav ka veel pealekauba. Ma siis leidsin, et mu eesmärgiks on mitte surra. :D Soojenduse läksin siis vahtis nii hullult ringi, et molli keeldus totaalselt allapoole panemast.. Lõpuks ikka galopis sain ta juba enam-vähem okeiks. Hüpped tulid suht head, eriti okseri omad, siis tuli juba natukene parem tunne sisse aga no põdesin ikka täiega. :D Seekord vähemalt suutsin kogu aeg parkuuri ajal mõelda ja nägin ikka ära, et nüüd tuleb alla v kaugele sõita ja väga hullult ise ei tõmmelnud, käed ikka natukene tõusid aga mitte väga hullult. Paar korda riivas ka aga tuli puhas ja no ma olin mingi megaõnnelik lihtsalt kui parkuur läbi sai ja öeldi, et puhas ja II kohale :D. Lõppkokkuvõtteks jäin muidugi kaheksandaks aga esimese kohaga oli vahe ainult 3 sekundit niiet päris hästi tegelikult, eriti arvestades seda kes seal sõitsid ja kui palju neid oli + ma läksin täiesti puhtuse peale, ma kiiruse peale ei mõelnud absoluutselt. Kahjuks ma Ruilasse minna ei saa, aga vähemalt sai siis sisehooaja väga mõnusa võistlusega ära lõpetatud. :) Järgmisena on minul siis ilmselt Perila Kevad juba mais...

Sai see "hirmus" esimene võistlus Ottoga läbi ja täitsa tore oli. Ma ise olin ikka päris närvis ja kujutasin ette ma ei tea mis tsenaariume mis kõik halvasti võib minna.
Ilm oli muidugi eriti tore üllatus hommikul, või noh, mitte nii väga üllatus aga ma lootsin, et äkki see lörts/lumi ikka ootab ühe päeva. Läksin varakult talli, siis lampi tuli mul üks haak pükste eest ära ja ilma selleta vajus lukk lahti ja siis jäi nagu auk.. No ma siis ütlesin issile, et ta prooviks ära parandada, leidsin tallist näpitsad ja isa kirus küll aga sai lõpuks korda, niiet see probleem oli lahendatud. Vahepeal ma avastasin, et ma olen oma telefoni koju jätnud niiet isa pidi veel sellele ka järgi sõitma mille üle ta väga rõõmus ei olnud. Igaljuhul siis tegin varustuse ära ja tegin Ottoka korda. Peale läks Otto Gordoni järgi üliilusti, kõndis kohe ilma ühegi kõhkluseta peale.
Kohale jõudsime siis Gordon võeti maha, kuna ta laamendas seal ja neil oli boks olemas. Alguses oli Otto ka närvis kuna Gordon närveldas ja siis läks oma boksi ja Otto oli veits endast väljas aga võtsin ta korra maha ja rahunes üsna ruttu maha ja panin ta peale tagasi.
See 90 rada oli ikka päris debiilne ja no ma olin ikka päris endast väljas. Soojendusse jäin ma hiljaks ka ma jõudsin teha umbes pool ringi traavi ja ringi galoppi ja siis juba hüppama hakata. Seega ma korraliku galoppi nagu sisse ei saanudki ja no soojendushüpetel polnud seda ka väga raske teha kuna järjekord seisis umbes 6 fuleed enne takistust ja no kuskilt kaugelt vahele pressida on ka äärmiselt ebaviisakas ehk siis jah, soojendus oli väga allapoole arvestust.
Sõit iseenesest läks täitsa hästi, 90 oma oli täitsa ilus. Üldiselt läks kõik plaanipäraselt, ainult 2 korda jäi ristlema mida ma ei hakanud üritamagi korrigeerima kuna see oleks lihtsalt rütmis sassi ajanud ja no 9ndale punasele lattaiale ei tulnud pööre välja ja siis jäi passima ka veel. Aga muidu jäin täiega rahule ja sain VI koha niiet väga tore.
Seda sõitu saab näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=MWXOh9568E4
105 sain korralikult soojendada ja soojendushüpped tulid ka paremad. Ma olin esimene niiet jäin platsile. Hakkasin siis soojendustõket tulema, liiga aeglase tempoga ja no siis ta otsustas sinna ette tõrkuda (see oli see sama mis ta 90s passis) aga siis ma viimasel hetkel surusin kannuse sisse ja ta hüppas sealt läbi kuidagi ja no ma olin juba hüppes ja sadasin alla sealt seljast. See oli päris koomiline mu esimene mõte oli et kas ma PÄRISELT kukkusin praegu alla vä :D Päris valus oli alguses, Rintsu jooksis kohe platsile ja viskas mu selga ja no siis hakkasin sõitma, Paul veel tegi mingi kommentaari which was funny. Igaljuhul siis hakkasin sõitma ja ta mingi esimest 3-4 takistust passis päris korralikult, sai vist haiget ja pidin talle ikka korralikult säärt ja kannust andma ja no siis ta pani vähe ajama. Tempo ei olnudki nii suur aga polnud enam nii hästi kontrolli all. Rütmi ei saanud ka paika ja no hallile okserile pani nii kaugelt lendu, ma jäin ratset hoidma, et alla viia ja siis ta pani lendu ja ma jäin täiega peale, niiet see oli päris rõve. Ja järgmisel ta hüppas mingi poole sammu pealt mis ei olnud ka kena. Ja no kolistas ka palju. Aga üldiselt noh, Otto päästis ja ma vähemalt suutsin tagasi selga ronida ja sõita niiet ikkagi selles mõttes olen rahul. IV koha saime ka niiet see on eriti tore. Ühtegi plaanitavat pööret ma küll ei teinud aga tempo oli piisavalt kiire.
Seda mitte nii ilusat sõitu saate vaadata siit: http://www.youtube.com/watch?v=WsEBzgljNdI
Niiet jah, olid toredad võistlused ja läks palju paremini kui lootsin ja no see kukkumine oli ka päris huvitav ja koomiline kogu selle asja juures. :D
PS! Suur-suur tänu Birkele kes oli superasjalik abiline ja sai Ottoga väga hästi hakkama! :)

HÜPPETRENN :D

Soojenduses mõtlesin, et ei kiusa teda üldse ja küsin ainult maailma kõige elementaarsemaid asju nii kergelt kui vähegi võimalik aga siis ta ikkagi otsustas et võiks nurka karta ja nagu üritasin galopis pikemaks sõita tahtis kohe alt vehkat panna niiet pidin ikkagi natuke seal jaurama...
Hakkasime siis hüppama, alguses tulin mingit madalat lattaeda, üks valiklatt oli ees. Esialgne probleem oli, et lähen liiga vara ette, pean lõpuni sügaval sadulas istuma. Aeg-ajalt üritas ikka ära panna, siis tegin peatus-taandus ja edasi. Tulin mõlematpoolt, vahepeal Rintsu võttis valiklati ära, siis lõpuks oli vähe kõrgem aga no mitte kõrge... 105 lähen ju max võistlema niiet hetkel pole õnneks vaja veel :D
Siis tulin okserit, see oli seal nurgas mida ta algul passis ja siis no ei saanud üldse normaalset galoppi esimesed korrad, pidin mitu volti tegema enne takistust, et galopp normaalseks saada. Ühe kurviga oli paremast jalast probleeme, et ei sõitnud piisavalt välja aga siis Rintsu näitas ja seletas ja siis tuli ilusti välja. Ja siis parkuur. Esimene oli aed nurka, siis paremale - lattaed okser seotud vahe 5 sammu (pigem edasi), siis paremale diagonaalil valge aed, siis vasakule, seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule, kolmik ja kaare peal seotud vahe lattaed (normaalne 5). Pidin paar asja uuesti ka tulema, kuna tulin kolmikule vähe viltu ja okserile ei saanud sammu hästi paika ja siis ei tulnud vahe hästi välja..
Teine parkuur oli punane aed nurgast välja, siis paremale diagonaali valge aed, siis vasakule okser-lattaed seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule kolmik-lattaed kaare peal 5 sammu ja siis paremale seotud vahe lattaed-okser 5 sammu (pigem edasi). Teine parkuur oli juba parem, 999 peatust ja taandust trenni jooksul olid toiminud püsis täitsa käes... Viimane kord kui kolmikut tulin oli eriti hea, kaugelt nägin sammu ja oli nagu normaalne hüppamine nagu peaks olema vast.. Saaks nüüd rohkem kui ühe takistuse nii tehtud. :D Aga üldiselt jäin rahule ja Rintsu arvas, et võib vast Veska minna küll... Ma ise olin muidugi superläbi ja näost tulipunane järgmised 20 min, ma ei tea kas Ottoga on nii raske hüpata või mu füüsiline vorm on langenud kohutavalt.. :D Aa ja vahed tulid üldiselt isegi välja niiet eelmise trenni probleemi enam polnud, thank god :D Üldiselt Otto on ikka tubli ja nunnu, aga töödtöödtööd on vaja teha (pigem minul ma ikka kohati nii kanapea). :D

Oli tore hobusene nädalavahetus :D

Laupäeval käisime kõigepealt Kaiaga Jüris. Panin need samad vahed, millega mul hüppetrennis neljapäeval probleeme oli lattidega maha. Jaaa siis üritasin nendest lattidest siis õige arvu sammudega üle saada. Oli päris keeruline ja no ma pidin ikka täiiiiiega edasi sõitma. Muidugi kuna need olid ainult latid maas siis läksid vahed ka natuke suuremaks aga no ikkagi. Aga no trenni lõpuks sain ikkagi kõik need vahed nii ära tuldud, et tegi õige arvu samme ja täiesti sääre vahelt ära ei läinud ja pärast sai ilusti kokku tagasi. Muidugi kuskil puuriti ka ja siis ta passis ühte nurga koguuu aeg. Aga jah, seda tuleb meeega palju harjutada, kuid laupäevane trenn andis lootust, et ongi lihtsalt harjutamise asi ja küll ta ka haarama hakkab rohkem niiet selleks ei peaks täiesti sääre vahelt ära jooksma.
Ja siis läksime Nuhja. Alguses pidime maastikule minema ja siis Kaia ei tahtnud üksi minna ja küsis Liinalt, et kas ma võin Lakayga kaasa minna ja ta lubas. Aga kui kohale jõudsime siis avatasime, et plats täiesti sulanud ja Kaia tahtis platsil sõita, kuna nad pole kaua saanud normaalselt sõita. Läksime siis platsile ja no Lakay oli lihtsalt suppppppperhea. Nooo nii hea ta mingi maailma parim hobune minu arust ausalt :D Ta nagu reageerib absoluutselt igale mu mõttele ja saab absoluutselt kõigest aru mis ma tahan ja no täiesti nagu meie ajud oleks ühendatud. :D Nii hea ja stabiilne ja nunnu ja armas oli ja no hullumaja lihtsalt ma ei saa üle sellest. :D Oleks mul raha siis ma ostaks ta ära ja viiks ta kuskile maailma kõige nunnumasse tallikesse ja nunnutaks ja paitaks teda päevad läbi.
Ja siis käisin korra Aktaioni seljas ka, oli naljakas :D Selles mõttes, et ta oli jumalast hea ja eest paljupalju kergem kui ma oleksin selliselt kolakalt oodanud, aga ta oli no niii suur ja matsakas esiteks mis oli täiega harjumatu ja selline noh, aeglane.. aeglase reaktsiooniga õigemini vist siis. :D Aga jah, uskumatult kerge eest sellise matsaka kohta :D (tegelt ta ei ole matsakas lihtsalt ma võrdlen Lakay ja Ottoga.. :D)

Ja siis pühapäeval otsustasime lampi Kaiaga Veska võistlusi vaatama minna ja siis vaatasime 90 ja 105. Oli põnevaid sõite, kuigi päris paljud kelle pärast läksime ei sõitnudki, mis oli leim.. Aga oli ikkagi pärleid niiet oli seda väärt. :D Ja no tekitas ikka veel rohkem võistlemisisu aga samas mul selline tunne, et ma pole nii ammu võistelnud, et ma saaksin mingi närvihäire vist. :D

Ma pole ilmatuma pikka aega kirjutanud, kuna Ottokas oli vahepeal lombakas :(  Aili käis mitu korda ja Ottokas sai rohtu, massöör käis ja nüüd teeb Aive talle massaaži.

Eelmine nädal sai uuesti sõitma hakata. Minu arust on ta parem kui enne, ehk oli tal juba enne kui lonkama hakkas kuskilt valus. Nädalavahetusel oli ta eriti hea, (reedel ja laupäeval). Pürgis ilusti edasi ja enamasti oli nõus ilusti lõdvestama. Galopp oli ka palju parem kui enne lonkamist. Ma hetkel üritan veel lühikese trenne teha, et mitte liiga suurt koormust kohe peale panna. 

Loodan, et varsti saab hüppama ka hakata, ei mäletagi enam kuidas see käis :)

Laupäeval käisin Nuhjas ka Offi kordetamas. Lõpuks jooksis megaaailusti ja rahulikult see oli lihtsalt niiii nunnu. Kõige nunnum poni maailmas.

Üritan siis nüüd jälle tihedamini kirjutada ka, ehk õnnestub.

Minu 2013.

Tegelikult oli mul ju üsna hobustevaena aasta, samas üsna põnev. Aasta alguses sõitsin veel Lakayga ja ta oli ikka superhea, no nii hea, et tõesti paremaks ei saa. Pidin veel viimase võistluse ka tegema aga ma ei mäletagi, mis ette tuli igaljuhul ei jõudnudki enam võistlema. Jube kahju oli ikka nii head hobust maha jätta aga teadsin, et nagunii oleks olnud viimane hooaeg ja ega iga päev ei tule võimalust Austraaliasse minna. Pealegi Martal kindlasti hea meel, et ma läksin. ::D

Austraalias alguses ei näinud ikka tükk aega hobust. Või no nägin aga ei tegelenud. Lõpuks sain siis talli tööle ja see oli nii lahe tall ka. Noorte galopihobuste treenimistall, ehk ratsutama ei jõudnud ma ka seal kuna nende selga küll ronida ei tahtnud. Küll õppisin palju selle kohta, kuidas hulludega käekõrval hakkama saada ja natuke veterinaariapoole pealt ka.. (ikka ise midagi teha ei julge tegelikult). Nende ratsutamisstiil mulle ei meeldinud, kuigi pean tunnistama, et ulmekiirelt panid need täiesti toored hobused ikkagi sadulasse ja ilma mingite karmide suuliste või kannusteta. Terve aeg mõtlesin, et peaksin ikka ratsutama minema aga no ei leidnud aega või olin väsinud või no sada häda.

Kui teise talli tööle läksin sain lõpuks ratsutada ka. Mingil põhjusel nad alguses lubasid mind ainult galopisadulaga ühe vana galopihobuse selga, kes selleks ajaks oli peretütre hüppehobune. Galopisadulaga sõitmine oli muidugi uudne kogemus...ja vastik. :D Üleüldiselt mina selle galopivõidusõidu võlu ei näe eriti. Ma nägin mis trenni nad tegid ja no ei olnud see midagi erilist, ometigi võitsid nad küll ja kohati teenisid päris head pappi sellega. Enne äratulekut käisin korra normaalse sadulaga ka ja siis sain aru, et see ikka megasitt hobune, või megahea, kuidas võtta. Selles mõttes, et ma nägin kuidas peretütar temaga ikka üle meetriseid takistusi hüppas. Samas see hobune oli no niiiii sitt ratsastuses kui üldse võib olla, niiet mina aru ei saa kuidas ta nendest takistustest üle läks. Ei painutanud, oli megatuim nii suust kui säärele, ratsmesse tulekust ei hakka rääkimagi jne. Igaljuhul seal mu Austraalia hobustekogemused lõppesid. Teooria poole pealt lugesin küll hästi palju igasuguseid artikleid ja raamatuid, et natukenegi ennast hobustest eemal olles arendada.

Üks tagasitulekupõhjuseid oli ka see, et ikka ilge isu oli trenni teha. Aga tagasi tulles avastasin, et polegi nagu eriti hobust kellega trenni teha. Off on küll superpüss aga ilmselgelt mitte mulle eksju. Pealaegi Austraaliast tagasitulles ei tundunud see muda sees vihmaga sõitmine enam üldse nii aksepteeritav kui varem millegipärast. Ja siis tuli välja, et Rintsu hakkab Jüris midagi majandama ja tuli otsus, et peaks mingisuguse rendihobuse leidma. Ja no see ei ole ikka üldse lihtsate killast ülesanne. Hobuse ostmine on juba keeruline ja rendihobuste turg on oluliselt väiksem, eriti kui otsid hobust kellega annaks ka mingeid vähegi arvestatavaid kõrguseid võistelda. (no üle meetri). Igast variante oli ja mitmega oli nagu asi vahepeal täitsa kindel aga lõpuks siis ikkagi läks midagi kõigiga nihu ja kogu aeg mõtlesin, et no siin peab mingi saatuse käsi mängus olema, et miks ei saa asju korda. Ja no ma arvan, et oligi, kuidas muidu ma Ottoka selga tagasi jõudsin jälle. Niiet aasta viimase kuu olen siis Ottoga sõitnud Jüris ja praegu olen väga rahul. Hobune ikkagi kuidagi rohkem oma kui mõni täitsa võõras hobune oleks olnud ja trennid sujuvad praegu hästi. Üks tallivaheline suts on võistelnud ja no kuigi see oli nagu ta oli jäin ma hobusega ikkagi rahule. Niiet üleüldiselt ootan väga juba uut aastat ja loomulikult ka võistlushooaega ja loodan, et meil hakkab hästi sujuma. 

3. nädal

Esmaspäev.
Tegin lühikese ja kerge trenni. Üldiselt oli hea, natukene tahtis kangutada aga no peale võistlusi on ikka hobused nii nagu nad on.. Või need kellega mina olen sõitnud, nendega on alati nii olnud, et peale võistusi pole päris nii head, natuke ikka veel äksi täis jne. Aga tegin üleminekuid põhiliselt ja toimis täitsa ilusti. Üldiselt liigub ikka paremuse poole kogu aeg, ise tunnen ennast ka juba hobuse seljas tunduvalt paremini kui 2 nädalat tagasi. Väsitav on ikka. :D
Enne trenni tegin mingi pool tundi vist Otto jalgu puhtaks kuna nii porine oli. Õuetekid olid ka kõigil läbimärjad ja mudakorra all. Aga parem vast tekk kui hobune.. On meeles küll kuidas Nuhjas ma ei SAANUDKI Lakayd puhtaks mõnikord kui oli märg ja mudane ja oli kohe vaja trenni minna. Aga kuna kiiret mul ei olnud siis kasisin ta ikka ilusti ja igaltpoolt puhtaks (loe: jalad ja pea). :) Ma lõpetasin trenni ka palju varem kui Priit siis tahtsin midagi kasulikku teha, mõtlesin küll laka lõikamise peale aga siiski loobusin kuna teatavasti ma olen elus vist 2x lakka lõiganud ja no ei sobi mulle see tegevus, mul pole piisavalt kannatust. Küürisin siis kaitsmed hoopis puhtaks. :D

Kolmapäeval tegime hüppetrenni. Oli põnev ja raske trenn. :D
Hakkasin lattaeda tulema ja sain kohe vastu päid ja jalgu, et mis galopp see minu arust siis on. :D Ehk siis, pidin kogu aeg sõitma korralikult galoppi läbi, et tagumine ots tuleks alla ja ikka natukenegi koondaks. Raske oli ja alguses ei saanud ma ka hästi aru milline see galopp täpselt siis olema peab, kuna Ottokal on see galopp liigi imelik. Aga mingi aja pärast sain juba pihta ja hüpped tulid ka hoopis parema kvaliteediga. Alguses pidin palju volte tegema takistuse ees ja taga, et galopp korda saada aga tuli kiiresti juba korda ja sääre vahele. Tulin rida ka, nii mõnsa oli, mulle read täiega meeldivad.  Seal oli vist neljane peneroll siis 2 sammu vahe ja okser. Mingil põhjusel Ottokas jalgu tõsta ei viitsinud. Ükskõik kuidas ma ei tulnud, ikka viilis täiega, viimane kord alles tegi mingi 5cm varuga hüppe, kui takistus oli juba päris kõrge. Parkuurid tulid võrreldes eelmiste trennidega ikka väga head. :D Püsis peaaegu kogu aeg sääre vahel ja sai nii edasi sõita kui tagasi võtta ka takistuse ees. Mulle hullult meeldis ja ei olnud üldse hirmus ka kõrgemaid tulla niimoodi, kõik sammud tulid välja ka. Pärast lõputraavis oli ta ka megahea kuna terve trenn oli ikkagi küsinud koondust ja et moll oleks kerge, siis andis kohe pehmeks ja heaks. Mina olin muidugi superläbi ja Ottokas ka higistas otsaeest ja jalgade pealt (sealt pole pügatud. :D)

Laupäev.
Tegin lühikese trenni, põhirõhk oligi galopil. Ta oli vist väsinud eilsest või ma ei tea aga alguses oli ikka väääga makaron. Aga küsisin siis korralikku edasiinekut ja rütmi ja lõpuks oli päris hea, ise olin ka muidugi läbi jälle.

Tessu.

Võistluste videot saab näha siit:

http://www.youtube.com/watch?v=0-5XlbnqOcU&feature=youtu.be

Tessu.

2. nädal

See nädal ei jõudnud ma eriti trennis käia kuna K ja N kui saaksin hommikul käia olin tööl hommikul 9st õhtu 10ni. Aga see-eest oli eriline nädal, sest laupäeval oli Jüri talli jõuluvõistlus. :D

Esmaspäeval oli Rintsu trenn. Alustasime jälle ümaraks sõitmisega ja tegime sellist harjutust, kui seda harjutuseks saab nimetada, et kui hakkas kangutama vms siis ei hakanud kõvasti vastu hoidma vms vaid võtsin lihtsalt seisma ja lihtsalt ratsme käes õrnalt kuni ta järgi andis, siis andsin kohe ratsme järgi ja sõitsin edasi järgiantud ratsmega. See töötas hästi, sest 1) see distsiplineerib mind mitte hakata kõvemini võtma kui ta järgi ei anna 2) ta jä ilusti ümaraks ja ei lükanud üldse molli ette sellepeale kui ma teda pehme ratsmega edasi sõitsin mis oli tore. :)

Siis tegime traavis voldil tagumiku välja lükkamist mis vahepeal tuli paremini ja vahepeal halvemini. Selles mõttes, et ta tegi seda küll aga vahepeal tahtis sellepeale molli ülespoole visata, muidugi jällegi mu enda istak sealjuures oli natuke probleemne ja vahepeal keha ei tahtnud koordineeruda aga midagi hullu ei olnud ja Rintsu ütles, et seda pean harjutama kui üksi sõidan. 

Galopis Rintsu rõhutas, et kindlasti sõidaksin hästi pehme ratsmega ja proovisin siis seda teha, kui hakkas eest kangutama siis võtsin kohe seisma ( seda üleminekut teeb ta väga hästi) ja lihtsalt ootasin kuni järgi andis. Galopis oli väga hea, Rintsule ka meeldis. :)

Ja siis lõpuks tegin ette-alla hästi pikaks traavi milles ta alguses aru ei saanud, aga lõpuks oli väga hea ja sõitis sinna pikka ratsme peale ilusti.

Reedel oli hüppetrenn. Soojenduses oli väga hea, hästi kerge ja jooksis ilusti tagant peale. Tegin siis seekord palju edasi-tagasi harjutusi, et ta reageeriks. Alustasime väikese lattaiaga, alguses tulin hästi lebolt ja siis oli Otto ka ülilebo aga kui kõrgemaks läks siis Rintsu tegi selgeks, et niimoodi ikka ei saa päris hüpata, alt ära ta ei pane jah aga impulssi ega midagi absoluutselt ju pole. Sõitsin teda siis vähe erksamaks ja hüppas täitsa ilusti. Okseril pani ka ikka paar korda ajama aga tegin peatusi ja hakkas natukene rohkem sääre vahele tulema. Probleem oli selles ka, et mina hakkasin käsi natuke liiga üles tõstma kui teda tagasi võtsin, püüdsin siis selle peale mõelda ja kui suutsin käed all hoida oli parem. Esimeses parkuuris läks veits ikkagi sääre vahelt ära, aga ikkagi palju vähem kui esimene trenn. Teiseks parkuuriks tõstis Rintsu süsteemi päris kõrgeks aga Otto seljas polnud üldse jube. Teine parkuur oli natukene parem ka, sain enam-vähem peale takistust tagasi hoitud ja takistuse ees ratsme pehmeks lasta.

Laupäeval olid siis võistlused :D Joanna sõitis enne ja Otto pani ikka päris korraliku hooga, said 4kp-d. Läksin siis sooja ja ta oli ikka päris äksi täis, alguses ei tulnud üldse tagasi, tegin seal siis kõvasti üleminekuid ja hakkas reageerima. Hüpetel tahtis algul ikka mingeid 5-m galopisamme teha takistuse ees aga tegin siis natuke peatusi ja hakkas tõkke ees ka veits reageerima. Vahepeal kui kaugelt läheb siis on ikka päris harjumatu kuna ta nii suur ja Lakay poleks elusees nii kaugelt läinud, siis ma alati mõtlen et - nii kaugelt ta ju küll ei lähe aga tema jaoks pole see üldse kauge. Igaljuhul olin siis esimene peale soojendust ja võtsin galopi sisse, ta oli küll hoogne aga galopp püsis ikkagi lühike ja selle üle oli mul hea meel. Ei läinud väga laiali ja pööretes toimis ilusti, niiet tegelikult jäin väga rahule. Tuli puhas ka ja päris hea aeg ma arvan, aga Priidul läks Hermela täitsa käest ära niiet jäime viimaseks..
Aga mul on nüüd küll palju kindlam tunne võistluste koha pealt, sest sain Otto ikkagi koos hoitud ja pööretes toimis ilusti  :) (arenemisruumi on muidugi väga palju veel)

Kaia käis reedel pildistamas ka :)

Aitäh Kaia! :D

1. nädal

See nädal läks hästi, jõudsin päris palju trennis käia. :)
Esmaspäeval oli Rintsu trenn,  sõitsime põhiliselt ümaraks kuna Otto on selline natuke kandiline ja tahab poolde vinna jääda. Ja nagu ikka Rintsu trennis läks Otto täiega heaks! Muidugi mul endal istakuga ikka totaalsed hälbed. Aga ega muud ei aita kui trenntrenntrenn.
Kolmapäeval käisin ka Priidu hüppetrenni ajal ja siis oli alguses raskusi tema ümaraks saamisega aga lõpuks ikkagi galopis sain täitsa heaks ja peale galoppi traavis ka. Kolmapäeval oli muidugi see jama ka et peegel oli udune ja siis ta otsustas, et see on küll maailma kõige hirmsam asi mis ta näinud on ja no ma pidin mingi 200 korda sealt mööda käima enne kui ta natuke rahunes ja siis oli terve trenn natukene närviline.
Neljapäeval käisin varahommikul nii mõnus oli. :) Oli kohe selline rahulik ja hea tuju ja Ottokas tundis ka kohe ära ja oli superhea mõnus ja kerge, see oli nii tore.
Reedel oli siis kauaoodatud hüppetrenn. Alguses tulime valiklatiga lattaeda siis tegi küll Otto vahepeal mingeid imelikke asju, üritas traavisammuga klapitada vms aga siis ma andsin talle enne natuke steki ja säärt ja siis ta hakkas paremini sääre peale edasi minema ja enam seda asja ei teinud. Siis tulime okserit ka, väga harjumatu ikka, nii suur hobune ja nii pikk fulee, ma ei näe üldse mitte midagi. Vajab harjumist. Ja siis parkuurid. Noh, hüppas isenesest ilusti, passis umbes kõiki takistusi esimene parkuur aga läks üle. Muidugi kuna ta passis ja ma pidin teda vähe rohkem suruma siis läks natuke äksi täis ja mina ei reageerinud piisavalt kiiresti ja ei saanud teda korda, aga no tegin voldid vahele ja nii. Üldiselt jah, harjumatu, aga mitte halb . Natukene tundub, et ta on harjunud ise hästi palju mõtlema ja tegema ja rohkem tahaks ise otsustada kui mind kuulata aga eks kui me üksteist tundma õpime läheb see omavaheline kommunikatsioon ka kindlasti paremaks.
Laupäeval oli täitsa hea jälle, mitte nii hea kui neljapäeval aga siiski tuli ilusti ümaraks ja oli täitsa ok. :)

Kes veel ei tea, siis ma olen Jüris ja sõidan Ottoga. Which is funny, sest mina ju panin Otto sadulasse (SEITSE aastat tagasi, ulme). Igaljuhul Otto on tore ja hea, galopp on meeeegamugav ja täisistak on ka Lakayga võrreldes ikka suur edasiminek. Hüpanud veel ei ole, reedel on esimene hüppetrenn. Sõidame Joannaga kahepeale ja usun, et saame ilusti kahepeale sõidetud :) Aive pügas Otto ära ka mis on niiii lahe, sest Otto näeb nüüd täitsa ilus ja spordikas välja + ei lähe märjaks. Eks mul natukene võtab veel harjumist aga Rintsu trennis oli juba peaaegu täitsa superhea. :D
Ja tahaksin ära mainida, et Jüri maneez on niii ilus praegu ( kiitus kaunistajatele) ja jõululine. Ja üleüldiselt minule kui eluaeg pasa sees ratsutajale on ikka NIIIIIIIIIII mõnus minna sooja ja hea pinnasega maneezi ja kuulata mussi ja trenni teha.
Ma nüüd ainult loodan, et hüppetrenn läheb ka hästi. :)

Niiii. Reedel läksima siis tipa-tapa Lagedilt Perilasse. ( Lakay, Oxford, Otto, Marion, Aigi)Läksime hästi rahulikult, pm kogu aeg sammus, et mitte neid ära väsitada. 3 tundi läks kokku, vahepeal käisime poes ka ja värki. Jõudsime sinna, panime nad koplisse ja tulime koju tagasi.
Laupäeval sõitsin Lakayga 90 cm - tuli võit! Siis 105 - 1 maha, 7. koht. Meetris oli Lakay juba jumalast väsinud, hakkasin täiega põdema, et kuidas ta siis järgmine päev sõita jaksab.
Pühapäeval sõitsin Ottoga 70cm - puhas, aga aeglane. Lakayga 90cm - 1. koht. Siis 105 - ise arvasin, et läheb megapersse, aga läks hästi ja 1. koht. Teised läksid juba pühapäeval koju tagasi aga mina ja Kaia otsustasime esmaspäeval minna, sest Lakay oli nii väsinud ja ma ei raatsinud temaga seda matka ette võtta.