Sai see "hirmus" esimene võistlus Ottoga läbi ja täitsa tore oli. Ma ise olin ikka päris närvis ja kujutasin ette ma ei tea mis tsenaariume mis kõik halvasti võib minna.
Ilm oli muidugi eriti tore üllatus hommikul, või noh, mitte nii väga üllatus aga ma lootsin, et äkki see lörts/lumi ikka ootab ühe päeva. Läksin varakult talli, siis lampi tuli mul üks haak pükste eest ära ja ilma selleta vajus lukk lahti ja siis jäi nagu auk.. No ma siis ütlesin issile, et ta prooviks ära parandada, leidsin tallist näpitsad ja isa kirus küll aga sai lõpuks korda, niiet see probleem oli lahendatud. Vahepeal ma avastasin, et ma olen oma telefoni koju jätnud niiet isa pidi veel sellele ka järgi sõitma mille üle ta väga rõõmus ei olnud. Igaljuhul siis tegin varustuse ära ja tegin Ottoka korda. Peale läks Otto Gordoni järgi üliilusti, kõndis kohe ilma ühegi kõhkluseta peale.
Kohale jõudsime siis Gordon võeti maha, kuna ta laamendas seal ja neil oli boks olemas. Alguses oli Otto ka närvis kuna Gordon närveldas ja siis läks oma boksi ja Otto oli veits endast väljas aga võtsin ta korra maha ja rahunes üsna ruttu maha ja panin ta peale tagasi.
See 90 rada oli ikka päris debiilne ja no ma olin ikka päris endast väljas. Soojendusse jäin ma hiljaks ka ma jõudsin teha umbes pool ringi traavi ja ringi galoppi ja siis juba hüppama hakata. Seega ma korraliku galoppi nagu sisse ei saanudki ja no soojendushüpetel polnud seda ka väga raske teha kuna järjekord seisis umbes 6 fuleed enne takistust ja no kuskilt kaugelt vahele pressida on ka äärmiselt ebaviisakas ehk siis jah, soojendus oli väga allapoole arvestust.
Sõit iseenesest läks täitsa hästi, 90 oma oli täitsa ilus. Üldiselt läks kõik plaanipäraselt, ainult 2 korda jäi ristlema mida ma ei hakanud üritamagi korrigeerima kuna see oleks lihtsalt rütmis sassi ajanud ja no 9ndale punasele lattaiale ei tulnud pööre välja ja siis jäi passima ka veel. Aga muidu jäin täiega rahule ja sain VI koha niiet väga tore.
Seda sõitu saab näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=MWXOh9568E4
105 sain korralikult soojendada ja soojendushüpped tulid ka paremad. Ma olin esimene niiet jäin platsile. Hakkasin siis soojendustõket tulema, liiga aeglase tempoga ja no siis ta otsustas sinna ette tõrkuda (see oli see sama mis ta 90s passis) aga siis ma viimasel hetkel surusin kannuse sisse ja ta hüppas sealt läbi kuidagi ja no ma olin juba hüppes ja sadasin alla sealt seljast. See oli päris koomiline mu esimene mõte oli et kas ma PÄRISELT kukkusin praegu alla vä :D Päris valus oli alguses, Rintsu jooksis kohe platsile ja viskas mu selga ja no siis hakkasin sõitma, Paul veel tegi mingi kommentaari which was funny. Igaljuhul siis hakkasin sõitma ja ta mingi esimest 3-4 takistust passis päris korralikult, sai vist haiget ja pidin talle ikka korralikult säärt ja kannust andma ja no siis ta pani vähe ajama. Tempo ei olnudki nii suur aga polnud enam nii hästi kontrolli all. Rütmi ei saanud ka paika ja no hallile okserile pani nii kaugelt lendu, ma jäin ratset hoidma, et alla viia ja siis ta pani lendu ja ma jäin täiega peale, niiet see oli päris rõve. Ja järgmisel ta hüppas mingi poole sammu pealt mis ei olnud ka kena. Ja no kolistas ka palju. Aga üldiselt noh, Otto päästis ja ma vähemalt suutsin tagasi selga ronida ja sõita niiet ikkagi selles mõttes olen rahul. IV koha saime ka niiet see on eriti tore. Ühtegi plaanitavat pööret ma küll ei teinud aga tempo oli piisavalt kiire.
Seda mitte nii ilusat sõitu saate vaadata siit: http://www.youtube.com/watch?v=WsEBzgljNdI
Niiet jah, olid toredad võistlused ja läks palju paremini kui lootsin ja no see kukkumine oli ka päris huvitav ja koomiline kogu selle asja juures. :D
PS! Suur-suur tänu Birkele kes oli superasjalik abiline ja sai Ottoga väga hästi hakkama! :)

HÜPPETRENN :D

Soojenduses mõtlesin, et ei kiusa teda üldse ja küsin ainult maailma kõige elementaarsemaid asju nii kergelt kui vähegi võimalik aga siis ta ikkagi otsustas et võiks nurka karta ja nagu üritasin galopis pikemaks sõita tahtis kohe alt vehkat panna niiet pidin ikkagi natuke seal jaurama...
Hakkasime siis hüppama, alguses tulin mingit madalat lattaeda, üks valiklatt oli ees. Esialgne probleem oli, et lähen liiga vara ette, pean lõpuni sügaval sadulas istuma. Aeg-ajalt üritas ikka ära panna, siis tegin peatus-taandus ja edasi. Tulin mõlematpoolt, vahepeal Rintsu võttis valiklati ära, siis lõpuks oli vähe kõrgem aga no mitte kõrge... 105 lähen ju max võistlema niiet hetkel pole õnneks vaja veel :D
Siis tulin okserit, see oli seal nurgas mida ta algul passis ja siis no ei saanud üldse normaalset galoppi esimesed korrad, pidin mitu volti tegema enne takistust, et galopp normaalseks saada. Ühe kurviga oli paremast jalast probleeme, et ei sõitnud piisavalt välja aga siis Rintsu näitas ja seletas ja siis tuli ilusti välja. Ja siis parkuur. Esimene oli aed nurka, siis paremale - lattaed okser seotud vahe 5 sammu (pigem edasi), siis paremale diagonaalil valge aed, siis vasakule, seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule, kolmik ja kaare peal seotud vahe lattaed (normaalne 5). Pidin paar asja uuesti ka tulema, kuna tulin kolmikule vähe viltu ja okserile ei saanud sammu hästi paika ja siis ei tulnud vahe hästi välja..
Teine parkuur oli punane aed nurgast välja, siis paremale diagonaali valge aed, siis vasakule okser-lattaed seotud vahe 6 sammu (pigem tagasi), siis vasakule kolmik-lattaed kaare peal 5 sammu ja siis paremale seotud vahe lattaed-okser 5 sammu (pigem edasi). Teine parkuur oli juba parem, 999 peatust ja taandust trenni jooksul olid toiminud püsis täitsa käes... Viimane kord kui kolmikut tulin oli eriti hea, kaugelt nägin sammu ja oli nagu normaalne hüppamine nagu peaks olema vast.. Saaks nüüd rohkem kui ühe takistuse nii tehtud. :D Aga üldiselt jäin rahule ja Rintsu arvas, et võib vast Veska minna küll... Ma ise olin muidugi superläbi ja näost tulipunane järgmised 20 min, ma ei tea kas Ottoga on nii raske hüpata või mu füüsiline vorm on langenud kohutavalt.. :D Aa ja vahed tulid üldiselt isegi välja niiet eelmise trenni probleemi enam polnud, thank god :D Üldiselt Otto on ikka tubli ja nunnu, aga töödtöödtööd on vaja teha (pigem minul ma ikka kohati nii kanapea). :D

Oli tore hobusene nädalavahetus :D

Laupäeval käisime kõigepealt Kaiaga Jüris. Panin need samad vahed, millega mul hüppetrennis neljapäeval probleeme oli lattidega maha. Jaaa siis üritasin nendest lattidest siis õige arvu sammudega üle saada. Oli päris keeruline ja no ma pidin ikka täiiiiiega edasi sõitma. Muidugi kuna need olid ainult latid maas siis läksid vahed ka natuke suuremaks aga no ikkagi. Aga no trenni lõpuks sain ikkagi kõik need vahed nii ära tuldud, et tegi õige arvu samme ja täiesti sääre vahelt ära ei läinud ja pärast sai ilusti kokku tagasi. Muidugi kuskil puuriti ka ja siis ta passis ühte nurga koguuu aeg. Aga jah, seda tuleb meeega palju harjutada, kuid laupäevane trenn andis lootust, et ongi lihtsalt harjutamise asi ja küll ta ka haarama hakkab rohkem niiet selleks ei peaks täiesti sääre vahelt ära jooksma.
Ja siis läksime Nuhja. Alguses pidime maastikule minema ja siis Kaia ei tahtnud üksi minna ja küsis Liinalt, et kas ma võin Lakayga kaasa minna ja ta lubas. Aga kui kohale jõudsime siis avatasime, et plats täiesti sulanud ja Kaia tahtis platsil sõita, kuna nad pole kaua saanud normaalselt sõita. Läksime siis platsile ja no Lakay oli lihtsalt suppppppperhea. Nooo nii hea ta mingi maailma parim hobune minu arust ausalt :D Ta nagu reageerib absoluutselt igale mu mõttele ja saab absoluutselt kõigest aru mis ma tahan ja no täiesti nagu meie ajud oleks ühendatud. :D Nii hea ja stabiilne ja nunnu ja armas oli ja no hullumaja lihtsalt ma ei saa üle sellest. :D Oleks mul raha siis ma ostaks ta ära ja viiks ta kuskile maailma kõige nunnumasse tallikesse ja nunnutaks ja paitaks teda päevad läbi.
Ja siis käisin korra Aktaioni seljas ka, oli naljakas :D Selles mõttes, et ta oli jumalast hea ja eest paljupalju kergem kui ma oleksin selliselt kolakalt oodanud, aga ta oli no niii suur ja matsakas esiteks mis oli täiega harjumatu ja selline noh, aeglane.. aeglase reaktsiooniga õigemini vist siis. :D Aga jah, uskumatult kerge eest sellise matsaka kohta :D (tegelt ta ei ole matsakas lihtsalt ma võrdlen Lakay ja Ottoga.. :D)

Ja siis pühapäeval otsustasime lampi Kaiaga Veska võistlusi vaatama minna ja siis vaatasime 90 ja 105. Oli põnevaid sõite, kuigi päris paljud kelle pärast läksime ei sõitnudki, mis oli leim.. Aga oli ikkagi pärleid niiet oli seda väärt. :D Ja no tekitas ikka veel rohkem võistlemisisu aga samas mul selline tunne, et ma pole nii ammu võistelnud, et ma saaksin mingi närvihäire vist. :D

Ma pole ilmatuma pikka aega kirjutanud, kuna Ottokas oli vahepeal lombakas :(  Aili käis mitu korda ja Ottokas sai rohtu, massöör käis ja nüüd teeb Aive talle massaaži.

Eelmine nädal sai uuesti sõitma hakata. Minu arust on ta parem kui enne, ehk oli tal juba enne kui lonkama hakkas kuskilt valus. Nädalavahetusel oli ta eriti hea, (reedel ja laupäeval). Pürgis ilusti edasi ja enamasti oli nõus ilusti lõdvestama. Galopp oli ka palju parem kui enne lonkamist. Ma hetkel üritan veel lühikese trenne teha, et mitte liiga suurt koormust kohe peale panna. 

Loodan, et varsti saab hüppama ka hakata, ei mäletagi enam kuidas see käis :)

Laupäeval käisin Nuhjas ka Offi kordetamas. Lõpuks jooksis megaaailusti ja rahulikult see oli lihtsalt niiii nunnu. Kõige nunnum poni maailmas.

Üritan siis nüüd jälle tihedamini kirjutada ka, ehk õnnestub.

Minu 2013.

Tegelikult oli mul ju üsna hobustevaena aasta, samas üsna põnev. Aasta alguses sõitsin veel Lakayga ja ta oli ikka superhea, no nii hea, et tõesti paremaks ei saa. Pidin veel viimase võistluse ka tegema aga ma ei mäletagi, mis ette tuli igaljuhul ei jõudnudki enam võistlema. Jube kahju oli ikka nii head hobust maha jätta aga teadsin, et nagunii oleks olnud viimane hooaeg ja ega iga päev ei tule võimalust Austraaliasse minna. Pealegi Martal kindlasti hea meel, et ma läksin. ::D

Austraalias alguses ei näinud ikka tükk aega hobust. Või no nägin aga ei tegelenud. Lõpuks sain siis talli tööle ja see oli nii lahe tall ka. Noorte galopihobuste treenimistall, ehk ratsutama ei jõudnud ma ka seal kuna nende selga küll ronida ei tahtnud. Küll õppisin palju selle kohta, kuidas hulludega käekõrval hakkama saada ja natuke veterinaariapoole pealt ka.. (ikka ise midagi teha ei julge tegelikult). Nende ratsutamisstiil mulle ei meeldinud, kuigi pean tunnistama, et ulmekiirelt panid need täiesti toored hobused ikkagi sadulasse ja ilma mingite karmide suuliste või kannusteta. Terve aeg mõtlesin, et peaksin ikka ratsutama minema aga no ei leidnud aega või olin väsinud või no sada häda.

Kui teise talli tööle läksin sain lõpuks ratsutada ka. Mingil põhjusel nad alguses lubasid mind ainult galopisadulaga ühe vana galopihobuse selga, kes selleks ajaks oli peretütre hüppehobune. Galopisadulaga sõitmine oli muidugi uudne kogemus...ja vastik. :D Üleüldiselt mina selle galopivõidusõidu võlu ei näe eriti. Ma nägin mis trenni nad tegid ja no ei olnud see midagi erilist, ometigi võitsid nad küll ja kohati teenisid päris head pappi sellega. Enne äratulekut käisin korra normaalse sadulaga ka ja siis sain aru, et see ikka megasitt hobune, või megahea, kuidas võtta. Selles mõttes, et ma nägin kuidas peretütar temaga ikka üle meetriseid takistusi hüppas. Samas see hobune oli no niiiii sitt ratsastuses kui üldse võib olla, niiet mina aru ei saa kuidas ta nendest takistustest üle läks. Ei painutanud, oli megatuim nii suust kui säärele, ratsmesse tulekust ei hakka rääkimagi jne. Igaljuhul seal mu Austraalia hobustekogemused lõppesid. Teooria poole pealt lugesin küll hästi palju igasuguseid artikleid ja raamatuid, et natukenegi ennast hobustest eemal olles arendada.

Üks tagasitulekupõhjuseid oli ka see, et ikka ilge isu oli trenni teha. Aga tagasi tulles avastasin, et polegi nagu eriti hobust kellega trenni teha. Off on küll superpüss aga ilmselgelt mitte mulle eksju. Pealaegi Austraaliast tagasitulles ei tundunud see muda sees vihmaga sõitmine enam üldse nii aksepteeritav kui varem millegipärast. Ja siis tuli välja, et Rintsu hakkab Jüris midagi majandama ja tuli otsus, et peaks mingisuguse rendihobuse leidma. Ja no see ei ole ikka üldse lihtsate killast ülesanne. Hobuse ostmine on juba keeruline ja rendihobuste turg on oluliselt väiksem, eriti kui otsid hobust kellega annaks ka mingeid vähegi arvestatavaid kõrguseid võistelda. (no üle meetri). Igast variante oli ja mitmega oli nagu asi vahepeal täitsa kindel aga lõpuks siis ikkagi läks midagi kõigiga nihu ja kogu aeg mõtlesin, et no siin peab mingi saatuse käsi mängus olema, et miks ei saa asju korda. Ja no ma arvan, et oligi, kuidas muidu ma Ottoka selga tagasi jõudsin jälle. Niiet aasta viimase kuu olen siis Ottoga sõitnud Jüris ja praegu olen väga rahul. Hobune ikkagi kuidagi rohkem oma kui mõni täitsa võõras hobune oleks olnud ja trennid sujuvad praegu hästi. Üks tallivaheline suts on võistelnud ja no kuigi see oli nagu ta oli jäin ma hobusega ikkagi rahule. Niiet üleüldiselt ootan väga juba uut aastat ja loomulikult ka võistlushooaega ja loodan, et meil hakkab hästi sujuma. 

3. nädal

Esmaspäev.
Tegin lühikese ja kerge trenni. Üldiselt oli hea, natukene tahtis kangutada aga no peale võistlusi on ikka hobused nii nagu nad on.. Või need kellega mina olen sõitnud, nendega on alati nii olnud, et peale võistusi pole päris nii head, natuke ikka veel äksi täis jne. Aga tegin üleminekuid põhiliselt ja toimis täitsa ilusti. Üldiselt liigub ikka paremuse poole kogu aeg, ise tunnen ennast ka juba hobuse seljas tunduvalt paremini kui 2 nädalat tagasi. Väsitav on ikka. :D
Enne trenni tegin mingi pool tundi vist Otto jalgu puhtaks kuna nii porine oli. Õuetekid olid ka kõigil läbimärjad ja mudakorra all. Aga parem vast tekk kui hobune.. On meeles küll kuidas Nuhjas ma ei SAANUDKI Lakayd puhtaks mõnikord kui oli märg ja mudane ja oli kohe vaja trenni minna. Aga kuna kiiret mul ei olnud siis kasisin ta ikka ilusti ja igaltpoolt puhtaks (loe: jalad ja pea). :) Ma lõpetasin trenni ka palju varem kui Priit siis tahtsin midagi kasulikku teha, mõtlesin küll laka lõikamise peale aga siiski loobusin kuna teatavasti ma olen elus vist 2x lakka lõiganud ja no ei sobi mulle see tegevus, mul pole piisavalt kannatust. Küürisin siis kaitsmed hoopis puhtaks. :D

Kolmapäeval tegime hüppetrenni. Oli põnev ja raske trenn. :D
Hakkasin lattaeda tulema ja sain kohe vastu päid ja jalgu, et mis galopp see minu arust siis on. :D Ehk siis, pidin kogu aeg sõitma korralikult galoppi läbi, et tagumine ots tuleks alla ja ikka natukenegi koondaks. Raske oli ja alguses ei saanud ma ka hästi aru milline see galopp täpselt siis olema peab, kuna Ottokal on see galopp liigi imelik. Aga mingi aja pärast sain juba pihta ja hüpped tulid ka hoopis parema kvaliteediga. Alguses pidin palju volte tegema takistuse ees ja taga, et galopp korda saada aga tuli kiiresti juba korda ja sääre vahele. Tulin rida ka, nii mõnsa oli, mulle read täiega meeldivad.  Seal oli vist neljane peneroll siis 2 sammu vahe ja okser. Mingil põhjusel Ottokas jalgu tõsta ei viitsinud. Ükskõik kuidas ma ei tulnud, ikka viilis täiega, viimane kord alles tegi mingi 5cm varuga hüppe, kui takistus oli juba päris kõrge. Parkuurid tulid võrreldes eelmiste trennidega ikka väga head. :D Püsis peaaegu kogu aeg sääre vahel ja sai nii edasi sõita kui tagasi võtta ka takistuse ees. Mulle hullult meeldis ja ei olnud üldse hirmus ka kõrgemaid tulla niimoodi, kõik sammud tulid välja ka. Pärast lõputraavis oli ta ka megahea kuna terve trenn oli ikkagi küsinud koondust ja et moll oleks kerge, siis andis kohe pehmeks ja heaks. Mina olin muidugi superläbi ja Ottokas ka higistas otsaeest ja jalgade pealt (sealt pole pügatud. :D)

Laupäev.
Tegin lühikese trenni, põhirõhk oligi galopil. Ta oli vist väsinud eilsest või ma ei tea aga alguses oli ikka väääga makaron. Aga küsisin siis korralikku edasiinekut ja rütmi ja lõpuks oli päris hea, ise olin ka muidugi läbi jälle.

Tessu.

Võistluste videot saab näha siit:

http://www.youtube.com/watch?v=0-5XlbnqOcU&feature=youtu.be

Tessu.