Pole pikalt kirjutanud, teen vahepeal lühikokkuvõte.

Võistelda natuke oleme saanud, võiks/peaks muidugi palju rohkem aga midagi pole parata. Võib öelda, et iga võistlusega on ta paremaks läinud ja rohkem toimima hakanud, Ruilas sain actually juba midagi teha parkuuri ajal peale täiest jõust tagasi hoidmise. :D

Tore oli muidugi ka see, et Veskas õnnestus üks rosetike ka saada neljanda koha eest. Sõit oli tegelt väga aeglane aga kuna puhtaid oli vähe siis seekord tasus puhtuse peale minna.

Super on ka see, et ühtegi terviseprobleemi pole terve suvi olnud (ptui ptui ptui), niiet trenni oleme kogu aeg saanud teha. Ratsastuses olen nüüd viimasel ajal peamiselt keskendunud igasugustele kokku-lahti sõitmistele, et suudaks toimida igas olukorras ja ikka lõdvestunuks jääda ja mitte üle reageerida (tal üsna tavaline, et algul ei reageeri ja siis reageerib jälle üle). Jalavahetused tulevad tal ka juba hästi välja, harva kui ei saa vahetatud ja siis on rohkem minu ettevalmistuse viga kui tema eksimus.

Ainuke probleem mille ma nüüd viimasel ajal olen avastanud, et mul on probleem vasakule sõitmisega ja ma kogu aeg tahan liiga palju vasakule ratset võtta, sest ta on vasakule kangem. Aga ta on sellepärast, et ma tahan liiga palju ratset võtta. Ja ma kogu aeg üritan ennast jälgida aga niiiiii raske on millegipärast täitsa jube. Kui suudan jälgida siis on jumalast hea ja pole üldse probleemi. Ja näiteks hüpates ei ole ka tunda, et oleks vasakule kuidagi halvem.


Viimased hüppetrennid on üldse olnud supeeeeeeer. No niii hästi hüppab, et ma olen igakord lihtsalt megahäppi kui trennist ära tulen. :D Kui saaks ta võistlustel ka piisavalt rahulikuks, et saaks sõita nagu kodus. siis oleks eriti tore. Aga ma lihtsalt täiega naudin temaga hüppamist, mul pole veel ühtegi hobust olnud, kellega on niii tore hüpata (which is saying something selle kohta mis hobustega ma sõitnud olen :D).

Niiet jah, väga rahul olen praegu temaga ja ma loodan, et järgmine aasta läheb võistlustel ka juba veelgi paremini. :)

Ma olen väga laisk olnud :D

Vahepeal olid Ruila meistrikad, mis ei läinud meil väga hästi :(
Treiku peale minemisega jauras millegipärast jälle.
Soojenduses oli õues megahea, sees oli hästi vähe ruumi ja seal nagu ei saanudki eriti midagi teha aga need hüpped mis tegin olid täitsa head ja ta oli ilusti kontrolli all. Aga kui maneezi sain siis keeras vähe ära, üldse ei keskendunud ja jebis mul täiega sääre vahelt ära. Proovisin natuke tiirutada seal aga nad lasid kohe kella ja ei jäänud muud üle kui starti minna. Esimene pool parkuuri ta ikka vedas ringi mind, 2 tõket tulid maha ka, mõlemad vahed, andsin veidi säärt enne teist tõket ja läks kohe laiali ja tõmbas maha. Kuskil poole parkuuri pealt hakkas mõistus koju tulema ja siis hakkas toimuma ja oli jumalast normaalne. Niiet jah, veits nõme oli see.

Trennis on muidu ikka hästi läinud. Vahepeal ta sai vaktsiini ja siis käis kiropraktik, niiet puhkas põhimõtteliselt nädala järjest. Kiropraktik ütles, et very good progress ja et lihased on tal palju paremini arenenud ja üleüldse hea konditsioonis ja pole enam kõver, so that is nice. Siis käis veel Reimo juures esimest korda ja sai uued rauad ja siis käis veel Joosep ka, niiet kahe nädala jooksul sai nüüd palju protseduure tehtud korraga, head aega raha. :D

Teisipäeval hüppasime sees, kuna ilm oli jura ja Rintsu tegi niiii laheda trenni meile :D Vahesid ja pöördeid ja asju, Campari pööras megahästi, ma ei oleks üldse uskunud, nii vinge oli.
Neljapäeval hüppasime õues ja ma kartsin, et tuleb mingi hullem jura aga tegelt oli päris hea tunne ikkagi, ei olnud üldse hullu.

Laupäeval siis Luunjasse, ma niiiiiii loodan, et ta suudab mitte võistlusplatsil närvihäiresse minna ja et ma ise suudan mitte debiilsusi teha.

Iga postitus tahaks ainult rääkida, kui supeeer Campari on :D

Eile hüppasime, algul tegin hullu jama :D Nokkisin ja nokkisin ja midagi ei näinud ja siis nokkisin veel. Lõpuks ta enam-vähem hüppas soendustõkkest korrus madalamalt läbi sest ma võtsin ja võtsin ja tal polnud kuskile minna enam. Siis aga mingi hetk käis klõps ära ja sain pihta Rintsu jutule ja sain hea tempo sisse. Ja ta oli super! Päris palju seotud vahesid olid parkuuris ja kõik tulid välja ja nii hea mugav tempo oli ja ta hüppas ka täiega hästi. Kui ainult suudaks seda veel korrata ja selle tempo meelde jätta kuidagi.

Täna oli ka ülihea trenn. Parimad trennid on need kui mul on aega ja ma olen üksi maneezis. Algul tegin pikalt sammu, proovisin õlad ees teha, vasakul on täitsa kobe aga paremale ta üldse ei taha. Juba ammuammu see massöör ütles, et tal on parem õlg kinni ju siis ikka see sama jama. Ma loodan, et järgmine kord kui kiropraktik tuleb siis on raha ja võimalust lasta Campu ka üle vaadata, eelmine kord juba tahtsin aga siis tuli täpselt enne võistlusi. Aga paar sammu ikka sain. :)

Traavis tegin tegin serpantiine ja sääre eest ära. Sääre eest on taga sama teema, vasakult (paremale siis tegelikult) läheb ilusti aga teistpidi ei taha üldse nii ilusti sirgeks jääda. Aga olin hästi rahulik ja sonsu sest ma teadsin et mul on aega ja lõpuks sain paar sammu kõige paremat sääre eest ära mis ta üldse teinud on, superhäppi olin. :D

Galopis tegin kokku-lahku sõitmist, seda tegi ka nii tublisti. Eriti edasi - rütm jäi täpselt samaks aga ilusti venitas sammu ja oli kohe tunda, kuidas tagant peale tuleb.

Mõlemast jalast tegin ühe jalavahetuse ka siis prooviks, ma väga palju ei taha temaga neid praegu harjutada kuna ta läheb IKKA hullult äksi täis aga natuke ikka peab, muidu unustab üldse ära.

Üldises plaanis üritan teda natuke rohkem nüüd kokku ka korjata selles mõttes, et mitte enam terve trenn ette-alla sõita vaid natuke seda kukalt ülespoole ka saada ilma, et ta selja kohe nõgusaks tõmbaks selle peale. Natuke juba jaksab küll :)

Võistlused Veskimetsas

Campu oli supertubli!

Peale ei läinud nii hästi kui eelmine kord, aga noh, ikkagi läks mõistliku ajakuluga.

Esimene sõit ta oli jumalast hea! Sain enne päris kaua jalutada ja juba sammus küsisin teda veits paindesse ja ta oli kohe rohkem töömeeleolus kui soojendama saime minna.
Ega pikalt midagi teha ei saanud aga oli kindlasti rohkem kontrolli all kui eelmine kord.
Soojendushüpped olid väga debiilsed. Lattaiale pidi tulema mingist üliväikesest pöördest niiet pidin megarahulikult minema ja kogu aeg tuli lähedale, aga noh, vähemalt oli ta ilusti koos ja ma ei lükanud kordagi.
Okserit sai tulla 2x umbes 60cm ja rohkem aega ei antud - tore. :D
Sõiduga jäin aga rahule, oli kontrolli all ja kuulas ja väga normaalne, sammud seal muidugi kõik ei klappinud aga no mis teha kui piloodil silmanägemist pole. A ja puhas oli!!

Teine soojendus oli halvem, vähem aega ja ta oli rohkem närvis, aga enam-vähem ikka kuulas.
Esimesed kolm tõket jäid järjest kaugeks aga õnneks mul ei olnud kannust ja ta ei reageerinud üle mu lükkamisele, niiet midagi väga hullu ei olnud. Siis sain natuke lähemale juba järgmisele ja siis pääsesin sellest, et kasvava tempoga aina kaugemalt ja kaugemalt. Ühele läks ikka päääris alla aga nii ilusti hüppas välja! Niiet meie esimene 110 ja puhas, ma olen siiamaani nii häppi ja Campu nii tubliiii!

Tiidu trenn

Eile oli siis Tiidu trenn (kuna Rintsu on praegu reisil).

Soojendada põhimõtteliselt ei saanud, õnneks olime juba varakult platsil. Eelmises trennis hüppas kolm hobust ja harjutused olid täpselt mõlema diagonaali peale niiet ei olnud üldse ruumi, et sõita.
Niiet tegin siis ühe voldi, ja siis ootasin 3 minutit, siis järgmise voldi ja ootasin jälle 3 minutit.

Alguses alustasime diagonaali peal nii, et alustad nurgast välja sammulatid, siis diagonaali keskel traavi ja diagonaali lõpus traavilatid, siis sõidad selle lühikese otsa traavis läbi, uuesti teise diagonaali algul traavilatid, siis võtad diagonaali keskel sammu ja siis sammulatid diagonaali lõpus.
Campari ei saanud algul mõhkugi aru, et miks ta sammus lattidest üle komberdama peab ja ega mina ka väga ei osanud seal midagi teha. Tiit käskis ikka veel aeglasemat traavi võtta traavilattide peal ja sammus kontakti hoida ja no lõpuks enam väga palju ei kooserdanud seal.
Siis tegime sarnast harjutust aga traavi ja galopiga (traavi jaoks latid ja galopijaoks minitõkked).
See tuli enam-vähem, ma ise hullult põdesin, et mul tuleb jalgade vahetamisega probleeme, kuna kogu aeg diagonaali peal tõkked aga vahetaskõik korrad ilusti ära (jee!).
Siis tulime nii, et kõik galopis, 17m või veits peale olid vahed (Tiit vähemalt ütles nii, ega ma ise ei mõõtnud), tulime viie sammuga (hääästi pisikesed tõkked olid ka mingi 50cm võibolla). Tulin siis megarahulikult peale ja sai viiega tuldud küll.
Alguses kohe Tiit mainis muidugi, et annaks vähem ratset tõkke peal ära. And I get it, et teed ikka seda automatic release'i crest release'i asemel. AGA ma ikka niivõrd koba, et kui ta mul alt ära hüppab ja ma olen keskendunud sellele, et hoia kontakti, siis ma jään talle peale. Mul on ka muidugi teooria, et seal on vahe, kas sa hüppad mingite KWPN-dega ja muude soojaverelistega, või traavli ja täisverelise ristandiga, mulle isiklikult tundub, et Campari ei vaja niivõrd palju kontakti. Aga no too trenn sõitsin siis nii, nagu Tiit palus ja ega hüppas hästi tegelt, aga mingi 2-3 korda jäin talle vist ikka peale veits trenni jooksul, Tiit muidugi ei kommenteerinud seda üldse.
Igaljuhul, siis tõstis Tiit tõkked vähe kõrgemaks (no ikka olid madalad mingi 80-90 vb). Siis pidime tulema nii, et ühe diagonaali 5 sammuga ja teise 4 sammuga. Ma olin juba valmis täielikuks läbikukkumiseks. Ma ei saa kunagi Camparit normaalselt pikaks, alati läheb mingiks kihutamiseks. Aga sain ikkagi kõik korrad õigete sammudega ära tuldud, mis oli ülitore!
Siis tegime mingit väikest kaareasja veel, mida Campari tegi täitsa tublisti ja rada ka, kus olid need diagonaalid ja siis okseritest süsteem sirgel.
Esimene parkuur läks mul vähe lappesse, sest jäin jälle keskenduma, et mul vaja need vahed edasi sõita, aga Campari juba sai aru, et seal on vaja liikuda ja ma ajasin üle.
Aga lõppude lõpuks viimane parkuur tuli hästi, vahed olid normaalsed ja tempo okei.
Tiit hullult rõhutas seda ka kogu aeg, et peale tõket kiiresti korda (kuigi ma enda arust püüan seda kogu aeg ju teha aga ilmselt siis ikka ei õnnestu piisavalt kiiresti).

Üldiselt jäin rahule ja Campari suutis harjutused ilusti ära teha, mis oli tore ja näitab, et ta on ikka tublisti arenenud. :)

Ma ei suuda ära õhata, kui tubli ja tore ikka Campari on.

Neljapäeval hüppasime - ise panin päris pange vahepeal. Üks pikem vahe oli ja alguses ma ei saanud esimesele hästi peale ja vahe jäi päris pikaks kogu aeg. Lõpuks olin teda juba nii palju edasi sõitnud, et läks vähe lappama vahepeal ja hakkasin ise liiga palju lükkama. Campu oli see-eest aga ikkagi ülitubli ja kui vähegi normaalselt tõkkele peale sain, tegi väga normaalseid hüppeid. Lõpuks oli süsteemi okser mingi 115 ja Campu pani siukse pauguga üle sealt (no, tema kohta pauguga siiski eks), et mul jalad lendasid viide lehte (pole harjunud sellise asjaga).

Ja pühapäeval käisin sõitmas ja ta oli niiiii normaalne. Kõike tegi ülihästi, oli megapehme ja jooksis korralikult tagant peale, galopp on tal ka nii palju paremaks läinud. Jalavahetused tulid mõlemalt poolt ka välja. Lõpupoole tuli Priit platsi siluma ja algul ta ikka megaalt passis ja oli närvis, aga ma ei jätnud jonni ja lõpuks sain ta täitsa lõdvestama samal ajal, kui Priit seal ringi vuras.
Ja kuna soe oli, siis käisin jalutasin veel õues ka väikese ringi temaga, kohe oli näha, et pole ammu käinud, ta oli päris pinges ikka, vahtis ringi igale poole.

Ühesõnaga nii nunnu ja tubli on ta ikka ma ei või.

Kiire ülevaade.

Veskas käisime võistlemas, jäin üldiselt rahule. Läksime üle tüki aja teise hobusega koos, Campari läks nii minnes kui tulles mingi 5 minutiga peale, niiet peaaegu juba normaalne käik.

Esimene sõit oli puhas meeter, sõitsin väljaspool arvestust, jäin rahule.
Teises tuli 2 maha, see oli suht kõrge tõusev 110, soojendus oli kohutav (soojendusokser oli pm seina, ja rajal seisid juba teised hobused ees, ehk siis oli mul iga kord peale okserit üks kolmest variandist: a) sõidan vastu seina b) sõidan teisele hobusele otsa c) tõmban täiega vastu lõuga, et ta mingi 1m peale tõket seisma saada. Kasutasin siis seda kolmandat varianti ja no talle ilmselgelt see väga ei meeldinud. Sõidu ajal ta tassis päris hullult, ma väga hästi ei händlinud seda. Aga noh, üks mahaajamine oli seotud vahe teiste poole, kus ma jäin veits ratsmega peale ja teine oli viimane jokker, kuhu ma liiga palju lükkasin. Pärast tänu Sirlele sain veel teada, et mul oli kannus üles tõusnud ka teise sõidu ajal (ma esimeseks pressisin alla seda) ja see on suurem, kui mul trennis niiet võis ka see ta tassimises süüdi olla osaliselt.

Igaljuhul peale seda siis Rintsu andis mulle ühtesid suuliseid proovida, millel see keskmine osa on kaarega (googelda half-moon snaffle bit, siis saab aimu, ja see EI ole see Pessoa oma, sellel liigub see keskmine osa normaalselt), mis on natuke peenemad ka kui eelmised ja siis kummiratsmed jäid ka sinna külge (millega tuli välja, et mul ei libise enam üldse põhimõtteliselt ratsmed käest ära, enne oli kogu aeg see jama) ja ta toimib nendega niiiii palju paremini. Ta ei ole kunagi üldiselt eest raske olnud aga kui ta tassima hakkab siis ta ikka lõuatab ja nendega ta ei tee seda üldse. Korra üritab midagi lõutada peale tõket, siis teen korra poolpeatuse ja kohe reageerib. Ja peale võistlust mõtlesin, et proovin ilma kannuseta üldse hüpata ja tundub, et see sobib ka väga hästi. Stekist piisab ilusti, ei tea miks ma üldse kannustega hüppasin, mingi harjumuse värk.
Ja viimased hüppetrennid on nii head olnud, kuna ta toimib hästi ja siis ma näen paremini sammu ka.
Muidu mul on kerged probleemid sirgete ja paremast jalast pööretega. Loodan lahti saada. :D
A ja ta päris pikalt juba köhatab trenni alguses... nagu kui hakkan ette-alla sõitma trenni algul, siis köhatab mingi paar korda. Ma annan talle mingit ürditoonikut ja paar päeva tagasi võtsin heina pealt maha, saab silo ja nüüd ei ole köhinud ka. Loodan, et see nüüd aitas.

Aga jah ta nii tubli ja nunnu ja armas. :)