Hobused

Teisipäeval käisin siis üle pika aja trennis ja arvasin et ta on nagu tavaliselt peale seismist, veits jaurab aga muidu hea. AGA oli hoopiski totaalne katastroof :D Vasakule oli kange ja hakkasin teda painutama ja painutama ja no aina hullemaks läks. Rintsu ütles et Laki oli viimane trenn kihutanud ka veits niiet ju siis sellest ka veits närviline. Eest oli kange ja tahtis kogu aeg alt ära panna. Igaljuhul ma lõpuks läksin täiega närvi ja siis Rintsu läks selga (no jumal tänatud ja suur aitäh). Sai ta enam- vähem normaalseks ja pidin teda ainult sirgelt ette-alla sõitma hästi pehme käega ja no lõpuks sain enam-vähem, galopis isegi täiesti normaalseks. Kolmapäeval sõitsin samal ajal kui trenni andsin ja kartsin et ta ikka nii sitt ja ei saa trenni andagi korralikult, aga küsisin jällegi ainult madala kaelaga ette alla ja oli juba palju parem, midagi muud ei küsinudki. Trenni mõtlesin Kadile õpetada Marioniga ratsmes sõitmist kuna Marioniga see lihtne ja Kadil tuli ülihästi välja! Nii traavis täisistakus kui galopis sai vahepeal ikka superhästi hakkama. Neljapäeval sõitsime Priiduga kahekesi valges vahelduseks :D Laki oli juba täitsa hea, jälle väga midagi ei küsinud ja vasakule painutas ka juba ilusti. Kogu see kammajaa tõestas jälle, et Lakiga on kõige parem küsida nii palju kui ta annab. Kui ta üks trenn ei taha hästi painutada, siis painutadki megavähe ja kõik. Järgmine kord painutab rohkem ja kolmandaks-neljandaks on asi ilmselt korras, peab vanamutile aega andma, kui talt midagi julmalt nõudma hakata siis ta flipib ikka täiega ära noh. A ja lõikasin tal lakka ka nuli, suht hirmus et juuksur-Kaia ära läks, ma ei tea mis nüüd Lakay lakast saab. :D