Hobused

Teisipäeval oli TÄIESTI mõttetu trenn. Katleeniga kahekesi sõitsime, nagu tavaliselt keskendus Aive ainult Ottokale ja mulle ei öelnud ühtegi sõna. Pointless, oleks üksi sõites saanud rahulikumalt ja eesmärgipõhisemalt sõita. Lakay oli vähemalt hea.
Kolmapäeval tegime enamus hobustele vabahüppeid, no Lakayle ei teinud muidugi. Torris ja Fanta üllatasid kõige rohkem, Otto ja Oxford täiega petsid mu lootusi. Aga järgmine kord ehk jõuame kõrgemateni ka. A, ja Pressu hüppas päris hästi, ehk on isegi lootust, et temast normaalne hobune tuleb.
Neljapäeval oli JÄLLEGI mitte kõige arendavam trenn. Sõitsime Camilla ja Kariinega. Hüppasime nendega koos mingi 0 cm. Siis ta pani mulle 2 takistust 90. Hüppasin mõlemat ühe korra, üks tuli maha ka veel, ja siis ta mingi, ok kõik. Võib ka nii.
Reedel siis nö. " võistlused". Oliveriga see 40 cm or whatever oli täiesti ok ,arvestades, et ta ratsastuse tase on minu meelest alla igasugust arvestust. Tegin traavis läbi a no vähemalt puhas, teine tüdruk, kes temaga sõitis tõrkus välja.
Ofreiaga 60 cm ( yay kui toredad kõrgused :D) oli haige. Esiteks mu istak oli mingi täis debiilne, JUMAL tänatud, et see koduvõistlus oli. :D Teiseks, samamoodi, ratsastus annab ikka väga soovida. Minu jaoks täiesti haige hüpata hobusega, kelle ratsastus on sitt. Selles suhtes, et Lakay ratsastus on ju MEGAMEGA allapoole arvestust. A no Ofreia ja Oliver veel hullemad. A noh, võit tuli, seega saan siiski öelda, et igalt võistlusel see hooaeg olen kolme esimese hulka pääsenud. :D Pole varem veel nii edukat hooaega olnudki.
Ja siis Lakayga 80 cm ( õudne ikka kuidas vorm alla läheb, kui võistlused läbi on). Soendus oli üllatavalt hea, arvestades pinnasega ja sellega, et Katleen närvitses kõrval. Ilgelt mõtlesin, et traavis libisevat ei võtaks ja ta läks ilusti ratsmele järgi. Galopp muidugi nii hea ei olnud. Parkuuriga jäin täiega rahule, kõige rohkem kolmest sõidust, kuigi tulemus kõige sitem. Esiteks ta hüppas üle pika aja jälle normaalselt, samm tuli peaaegu kogu aeg välja ja eriti ei pannud alt ka ära. Kõige kiirem aeg oli ka vist olnud. Ainult ma suutsin ENDA JALAGA puki vastu minna ja takistuse maha ajada. Oleks välisvõistlus olnud ma oleksin maha lasknud ennast. Aga õnneks oli suvaline juramine ja siis pohhui. :D A ja siis slaalomi lõpus läksin takistusest üle kuigi ei oleks tohtinud. Aga see oli armas, ta arvas, et ta ilgelt päästab mind, et ma idioot ei saa teda takistuse peale juhitud. :D Ühesõnaga, Lakayga olen ilgelt rahul, Ofreial on isegi lootust ja no Oliveriga ma ei viitsi tegeleda ausalt öeldes, las temaga sõidab, kes tahab temaga tööd teha. Kahju muidugi, et meil ei ole sellist sõitjat, kellel oleksid piisavad oskused ja tahtmine temaga tegeleda ja järgmiseks hooaajaks ta korda sõita.