Esmaspäeval jalutasin platsil, jääs oli
Teisipäeval tegime vahesid ja värke, nii vinge, mingi vahe seal oli mis oli mul normaalne viiega, siis proovisin kuuega, ja lõpuks tulin korra 7ga ka, vinge värk, isegi Karinel oli raske 7ga tulla. Aga jah, mulle meeldib neid vahesid täiega teha, kuigi ma ei näe neid üldse.
Kolmapäeval ta oli täiega hea, galopis eriti. Ja SIIIIIIIIIIS me vahetasime Kaiaga hobuseid :D Olku oli täiega teistsugune, aga samas samasugune :D Ses mõttes, et sama poindiga sõitsin kui Lakayga, aga, Olku on selline suuuuuurem ja aeglasem ja kohmakam ja rahulikum ja hoopis teistsugune :D Aga sain ta ikka alla, niiet mingisugune algratsutamisoskus on olemas vähemalt.
Jaaaaa Kaia kogemus :D :
Nii sõitsin Lakiga Tess ütles, et võta lihtsalt ratse kätte ja hoia õrna kontakti ja ta tuleb alla, ma võtsin ratsme kätte ja ta läks närvi ja hakkas pea endiselt laes traavi pakkuma, ilmselgelt pole suurem asi ratsutaja 
Aga tegelt hoidsin ülimega õrna käega omastarust vastu talle ja siis ta sai must vist veits rohkem aru ja oli norm, hullult kerge ikka eest, aga hoopis teistmoodi kui Olku, tal suu palju tundlikum kui mu enda vankrihobusel. Galoppi tegin ka veits ja seal samamoodi hea ja kerge eest Tess ütles, et ma prooviks kokku võtta ja ta tuli nii hästi ja jäi nii vedrusse, hullult mõnus oleks siukse hobusega hüpata vist ikka. Aga ta ikka karmi iseloomuga, terve aeg peab sellega arvestama, muidu saadab sul kohe perse Olku lihtsalt ignob mind kui ma mingeid debiilsusi teen ja siis ma saan aru, et need ei tööta, aga Laki annab ikka kohe märku, et oleks otstarbekas ratsutama õppida Ja kui mõelda, et ta kunagi oli nii sirge ja tagurpidi, et ei suutnud nurgast läbi sõita siis see on ikka hullus kui hea ta praegu on, ta täpselt siuke veits peast segane, püssine takistussõiduhobune ikka.
No comments:
Post a Comment